Siilike udutab

Misery

2012-01-30T05:31:00.000+02:00

Stephen King "Misery"
Lavastaja: Eva Klemets
No99

Kuulus kirjanik teeb läbi autoõnnetuse. Ta leiab keskealine elust kibestunud haiglaõde ja viib mehe oma majja tervenema. Peagi aga selgub, et kirjanikul ei ole voli omatahtsi kuskile liikuda ja ta sunnitakse kirjutama järge oma kuulsaimale romaanile. Järge, mida saaks lugeda vaid üks inimene. Algab võidujooks ajaga, jaht elu ja surma peale, kus vahendeid ei valita.

Mis on tegelikkus, mis väljamõeldis? Kuhu maale võib minna väljamõeldise kaitsel? Mis on autori kui kunstniku kohustused oma lugejate ees?

Super etendus, super osatäitmistega. Nii Marika Vaarik kui ka Peeter Volkonski sobivad oma rollidesse ideaalselt. Ka algselt vägagi kompaktne lavakujundus teeb vaatamise kontsentreerituks. Tasub istuda võimalikult ees ja võimalikult keskel, et saada vahetu elamus näitlejate näoilmetest ja läbielamistest.

Etendus, mida peab nägema!

Andres Laasik: "Haigevoodi vangistus halvab mõistuse ja tahte"
Heili Sibrits: "Kui julmus pole õudne, vaid lihtsalt hea"
Madis Kolk: "Kus on publiku „naermise koht”?"

Visualiseerimine ruulib

2012-01-04T18:36:00.002+02:00

Visualiseerimine annab asjadele palju juurde. Lisa mõõde võrreldes tuima andmestiku/nimekirjaga.

Meistrilt:
20 Great Visualizations of 2011

Teatriaasta kokkuvõte 2011

2011-12-30T14:00:00.000+02:00

Nähtud etendusi suutsin kokku lugeda 28 (neist 5 suveetendused).

Enim meeldinud etendused: Amy seisukoht (Linnateater), Ird, K. (Tartu Uus Teater), Saatuse heidikute kuu (Draamateater).
Parim naisroll: Anu Lamp (Amy seisukoht)
Parim meesroll: Risto Kübar (Three Kingdoms )

Imelik on, et välja toodud etenduste alla ei sattunud see kord ühtegi No99 etendust. Olid ju nii Three Kingdoms, The Rise and Fall of Estonia kui ka Võtame uuesti! suurepärased ja väga erineva stiiliga etendused. Võib-olla nad lihtsalt ei suuda mind enam üllatada ja tase on aetud juba nii võrd kõrgeks. Tiit Ojasoo on ju ka ise tunnistanud, et nüüd on üks etapp No99 ajajärgus läbi saanud ja järgneb arvatavasti veidi vaiksem periood.

Naisnäitlejatest tegi kaks väga head rolli Hele Kõrve - Amy seisukoht, Koletis kuu peal. Kuid oma võimsuselt tuli esile ikkagi Anu Lamp. Risto Kübar võlus oma sarmiga eelkõige Three Kingdoms'is. Ta oli seal ikka hoopis teiselt planeedilt. Samas tegid väga head nimirollid oma etendustes ka Nero Urke (Ird, K.) ja Mait Malmstein (Panso).

Ühe uue teatri avastasin enda jaoks ka - Teoteater. Sinna võiks tihedamaltki sattuda. Ning kaks uut ja ägedat mängukohta tuli juurde - Kultuurikatel ja Põhuteater. Neist viimane küll jäi kahjuks ühe suve kohaks, aga loodetavasti toimub Skoone bastionil ka edaspidi üritusi.

Trendid aastal 2012

2011-12-28T15:12:00.002+02:00

1. The western economy will continue to drag on the global situation
2. Chinese travelers will become more welcome, and more active, worldwide
3. Ecology continues to move forward in importance
4. Consumerism continues driving many economies and new businesses
5. Transactions will be less about cash and more about connection
6. The US Elections will be impacted by a real 3rd choice

Six megatrends that will affect you in 2012

Krappi viimane lint. Sammumisi

2011-12-19T23:05:00.002+02:00

Samuel Beckett "Krappi viimane lint. Sammumisi"
Lavastaja: Rein Oja
Draamateater

On vana mees, väsinud mees. On mees, kes kuulab ja meenutab ning siis oma muljeid edasi salvestab. On lindid, palju linte ja üks magnetofon.

Igal ajahetkel arvame, et just nüüd oleme kõige küpsemad, kõige targemad ja see meie, kes oli viis või kümme aastat tagasi oli hoopis keegi teine. Oli keegi kelle mõtteid või ütlemisi me enam ei tunnista, ei taha tunnistada.

Aeglane ja mõtlik etendus, kus ma kuidagi ei suutnud kokku viia lavastuse esimest ja teist poolt. Ja tegelikult ei pidanudki, sest tegemist oli kahe erineva etendusega, mis vaid kokku pandud. Ain Lutsepp nimitegelasena tegi väga hea rolli.

Andres Laasik: "Becketti Krapp on tagasi ja kuulab minevikku"
Pille-Riin Purje: "Mälestuste kerimine, käiamine ja kõrvaleheitmine"
Ott Karulin: "Sammumisi ümber tüvitekstide"

The Rise and Fall of Estonia

2011-12-19T00:09:00.000+02:00

Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper "The Rise and Fall of Estonia"
Lavastajad: Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper
No99

Etendus Eesti ja eestlaste minevikust ja olevikust. Eesti ühiskonna teemade viimane etendus No99 teatrilt. Pildikesed siit ja sealt, erinevatest ajastutest, erinevatest situatsioonidest. Pildikesed, mis ühtset tervikut ei moodusta.

Kui eesmärgiks oli inimestes äratundmisrõõmu tekitamine ja mõtlema panemine, siis minust läks see mööda. Äratundmisrõõmu oli. Veidi. Kuid samas olid enamus pildid viidud liigse ekstreemsuseni ja seega ei tekkinud samastumist.

Etendus toimus live'is, kuid näitlejad ja vaatajad olid erinevates ruumides. Enne etendust arvasin, et võiksin ju sama hästi seda pärast ka dvd'lt vaadata. Kuid tegelikult see etendus ikkagi vajab suurt ekraani ja ma ei kujuta ette seda diivanilt vaatamas. See poleks ikka päris see. Põnev mõte igal juhul. Ja nagu hiljem kohtumiselt lavastajate ja näitlejatega teada sain, siis ka tehniliselt väga keeruline. Kui filmis saab alati uue duubli teha, siis sellisel live ülekandel sellist võimalust pole. Ja see võtab ära ruumi eksimiseks. Sinust ei sõltu mitte ainult teised näitlejad, vaid ka kaameramehed ja helisalvestajad ja kõik muu tehniline tegevus.

Etenduse tipphetkeks oli kindlalt Sergo Varese monoloog Marjust. Tihe tekst täis olulisi viiteid Eesti kultuuritegelastele. See oli tase!

Kokkuvõtteks - vaadata tasus ja kes ei näinud, siis ma eeldan, et nad ikkagi annavad ka dvd välja. Kuid suhtuma peaks sellesse siis juba pigem nagu filmi, mitte etendusse.

Ott Karulin: "Sõin ja jõin seal minagi"
Jaak Allik: "Lugu oma õnne õgivast rahvast"
Mart Niineste: "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?"
Heili Sibrits: "Ene-Liis Semper: tõmbame eesriide nii iseenda kui Eesti eest"

Israel for dummies

2011-11-27T22:40:00.001+02:00

Sügisel sai otsitud võimalusi päikesereisiks ja kuna soov oli ka natuke ringi vaadata ning kultuuri ja loodust nautida saigi valitud sihtpunktiks Iisrael. Ja peab ütlema, et see oli väga äge reis.

Kui keegi peaks kunagi tahtma minna Egiptusesse, siis soovitan pigem minna Iisraeli. Iisraelis on olemas kõik see sama, mis Egiptuses (päike, kultuur), kuid puuduvad igast tüütused (joodamatu kraanivesi, igal pool ligi tükkivad kaubitsejad jne). Iisrael on palju euroopalikum, kuid väikese miinusena ka veidi kallim.

Liiklus on Iisraelis kohati suhteliselt hullumeelne. Signaalitamine on oluline igal väiksemalgi võimalusel ning linnad on lootusetult umbes ja stessirohked. Millegi pärast pole ka ükski kaardivalmistaja suutnud Iisraeli teid ära kaardistada, seega ilma GPS seadmeta sõit tegi asja veel omamoodi keeruliseks. Teed samas on üldjuhul väga head. Aint Palestiina aladel tuli ette veidi ka kehvemaid olusid.

Turvalisuse pärast ei tekkinud mingit muret. Ainus kõhe hetk oli päikeseloojangul Jeruusalemma vanalinnas, kus kohati olid politsei patrullid, kes peatasid me tee ja ütlesid, et sinna pole meil ohutu minna. Ja siis kõrvaltänavatele sattudes tekkis tõesti veidi kõhe tunne. Muidu aga oli kõige suurem turvakontroll juba Frankfurthi lennujaamas ja muidugi tagasi tulles lennujaama sõites. Suuremate kaubanduskeskuste ja muude oluliste objektide ees on küll kontrollid, kes su kotti tahavad näha, kuid see oli pigem formaalsus ja möödus alati sujuvalt.

Sabbath on midagi unikaalset judaismile - reede õhtu päikeseloojangust laupäeva õhtu päikeseloojanguni ei tohi liigutada lillegi ja linnades ulub vaid tuul. Poed on kinni, söögikohad on kinni, bensiinijaamad ei tööta, miski ei toimi. Linn, mis vaid päev varem oli täis rahvast ja melu, jääb järsku reede õhtul täiesti vaikseks ja inimtühjaks. Kui sa pole aga Sabbathiks ettevalmistusi teinud, siis võib see veidi tüütu olla.

Usundite ja kultuuriga seotud kohti leiab Iisraelis iga nurga pealt. Isegi silmi ei pea lahti tegema. Aga samas on ka loodus seal superäge - mäed, soolajärved, kõrbed, ... Mulle üllatusena tuli Iisraeli veinikultuur. Nad täitsa oskavad seda seal teha ja kõikides restoranides olid peamisteks veinideks ikka kohalikud.

Novembris oli Iisraelis endiselt soe ja Punases meres oli vägagi mõnus suplemas käia. Ainsaks miinuseks olid lühikesed päevad, sest peale viite polnud väljas enam väga palju teha. Selle tõttu on võib-olla targem Iisraeli ikkagi minna pigem kevadel - kui päevad on juba pikad, kuid suvine põrgupalavus pole veel saabunud. Kuiv on seal nii ehk naa, sest vihmaperiood saabub alles novembri lõpus ja kestab kaks päeva.

Mõned pildid

Amy seisukoht

2011-11-25T17:19:00.001+02:00

David Hare "Amy seisukoht"
Lavastaja: Mladen Kiselov
Linnateater

Peretütar tuleb peale mõningast eemalolekut tagasi oma ema juurde. Kaasas noormees. Noortel on aga väga erinev arusaamine elust, kultuurist, rahast... Naturaalselt tekitab see põlvkondade vahelise konflikti. Ja kui keegi jääb tugevalt oma seisukoha juurde, siis on raske neid konflikte ka lahendada.

Mu selle aasta kindel lemmik etendus. Klassikaline Linnateater on parimas esituses - psühholoogiline peredraama, kus aeg-ajalt saab õnneks ta turtsatada. Mõned Anu Lambi ja Hele Kõrve dialoogid on lihtsalt suurepärased - neis on kirge ja otsustavust, jumaldamist ja raevu, on välja elamata tundeid ja minevikku jäänud asju, mis oleks pidanud juba ammu lahendatud saama.

Etendus, mida peab nägema.

Andres Laasik: "Kuuldused vana hea teatri surmast on enneaegsed ja liialdatud"

Triin Truuvert: "Siirus teatrilaval"
Meelis Oidsalu: "Miks ma hoidun „Amy seisukohta” arvustamast?"
Kristel Kossar: "Kiselov sukeldub inimhinge sügavikku"

Viies kolonn

2011-11-05T16:41:00.000+02:00

Ernest Hemingway "Viies kolonn"
Lavastaja: Ingo Normet
Draamateater

Hispaania kodusõda. Erinevad leerid, erinevad inimesed. Keset kaost hargneb kaks paralleelset tegevust - viienda kolonni likvideerimine ja armastuse otsimine.

Kas rahuliku ja õnneliku elu elamine on võimalik, kui sa oled spioon. Kas on võimalik üks päev "pensionile" jääda ja vaid oma armastatule pühenduda? Kas on võimalik unustada oma eelnev elu? Või mõned inimesed ongi mõeldud üksikuna mööda ilma hulkuma?

Karm etendus. Üdini hemingway'lik - sõda ja armastus käivad alati käsikäes. Merle Palmiste teeb naiivse armastajana hea rolli ja Raimo Passi peategelase sisemised vastuolud on tunnetatavad, kuid nende kahe omavaheline armastus ei tundu kuigi usutav. Etendus on sünge, kuid kindlasti tasub vaadata.

Andres Laasik: "Kerge armastus kerge kuulirahega"
Rein Veidemann: "Ettemängitud operetlik Ernest Hemingway"

Three Kingdoms

2011-10-31T23:37:00.000+02:00

Simon Stephens "Three Kingdoms"
Lavastaja: Sebastian Nübling
No99

Kõik algab ühest mõrvast ja selle uurimisest Inglismaal. Seosetu tapmise niidid hakkavad vaikselt hargnema ja edasi jõutakse juba Saksamaa prostitutsiooni ärisse ja lõpuks hoopis tükkis Eesti maffia hämarate tegude juurde. Miski pole järsku enam kindel. Kes on oma, kes vaenlane? Kes kellega kokku mängib? Ja kas ikka peab vurama kohe maailma parandama, kui su enda õue pealne on vaat et prügisemgi? Lihtne on näha teiste probleeme ja neid arvustada, palju raskem iseendaga toime tulla.

Risto Kübar oma sensuaalse hääle ja seksapiiliga ei jää mitte märkamata. Ja üleüldse on näitlejateansambel väga hea kooskõlaga - etenduses on tempot ja lusti.

Etendus, mida peab nägema. Kuigi teine vaatus kippus kohati veidi palaganiks, on selline näitlejate tulevärk Eestis ikkagi harukordne. Loodetavasti maabuvad nad varsti Euroopa turneelt tagasi ja teevad ka siin veel mõned etendused.

Heili Sibrits: "Sukis Risto Kübara seksapiil varjutab seksitööstuse"
Andres Laasik: "NO99-s esietendub kolme Euroopa teatri koostöötükk"
Meelis Oidsalu: "Euroopluse origami"
Eero Epner: "Sebastian Nübling: „Eesti on mulle teater NO 99”"

Madame Bovary

2011-10-23T23:39:00.000+03:00

Gustave Flaubert "Madame Bovary"
Lavastaja: Marianne Kõver
Von Krahli teater

Eksistentsialism. Kumb on tegelikult õnnelikum, kas oma maailmas elav naiivne neiu või kindlalt reaalsuses elav psühholoog, kes ei saa aru, et teistsugust elu elades on ka võimalik õnnelik olla. Unistada hoopis teistsugusest elust, kuna me ei saa aru, et õnn võib olla ka hoopis tavanormidega vastupidistelt elu võttes.

Väga rahustav etendus. Sobib hästi kiirest töönädalast välja tulemiseks. Rahulik ja kulgev. Mari Abeli naiivsus peaosatäitjana tuleb väga hästi välja.Eriti just alguse stiilsus ja väljapeetus. Etendus, mida tasub vaadata.

Andres Laasik: "Proua Bovary jalge all kõigub maa"
Janar Ala: "Stiilisõjad Von Krahlis – filmilavastajad toimetavad himukalt teatrilaval"
Jan Kaus: "Elu õpetada või elu õppida?"

12karamazovit

2011-10-17T17:54:00.000+03:00

"12karamazovit"
Lavastaja: Kristian Smeds
Von Krahl ja Viljandi Kultuuriakadeemia

Idioodid vol.2. Tundub, et Viljandi tudengid ei saanud oma eelmisest etendusest enam välja ja otsustasid teha ka järgmise samas võtmes. Klassikalisest Dostojevskist ei ole etenduses jälgegi, pigem on tegemist palaganiga, kus näitlejad lihtsalt elavad ennast laval välja. Milleks?

Kogu etenduse oli mul küsimus, miks ma ikka veel saalis istun ja pole veel ära läinud. Mingi lootus oli ikkagi, mis suri koos etenduse lõpuga. Need nelja ja pool tundi olid mu elu piinarikkaim teatrikülastus. Mõned stseenid olid ikka suhteliselt rõvedad ja ma ei saanud kohe üldse aru, mida nendega öelda taheti. Ainus positiivne külg etenduses oli slaavi/mustlas rütmid, mis küll ka kohati (meelega) üle võimendatud kärasse kippusid sumbuma. Ahjaa. kui mitte tahta ennast etendusse kaasa kiskuda, siis tasub esimesse ritta mitte istuda. ;) Kuigi ega päris eemale ei jää publikust keegi.

Üldiselt tundub, et osadele etendus siiski väga meeldis, osadele aga üldse mitte. Mulle ei meeldinud. Aga ma loodan, et Viljandi teatritudengid on ennast nüüd lõpuks välja elanud ja hakkavad nüüd ka midagi mõttega tegema.

Andres Laasik: "Kristian Smeds levitab kättemaksukunsti"
Heili Sibrits: "Kultuuriakadeemia 8. lend: vennad ja õed Karamazovid"

Katuselt

2011-10-04T23:01:00.000+03:00

Jarek Kasar ja Uku Uusberg "Katuselt"
Lavastaja: Uku Uusberg
Mängukoht: Põhuteater
Teater No99

On mees, kes on raha teenimisse uppunud, ja on naine, kes veedab oma päevad kodus kraamides ja koristades. Ühel päeval aga ilmutab naisele ennast mees katuselt ja asjad hakkavad järsku hoopis teistsugused näima. Kas argipäevad peavadki igavad olema? Kas aint unistades võib õnnelik olla?

Tänapäevane ja lõbus ooper. Chalice'i looming on lummav ja ooperiga on ta taas teinud oma arengus sammu edasi. Kõigi kolme laulja (Hannaliisa, Uku, Jarek) vahel on etenduses tunda keemiat ja mängulusti. Ja Hannaliisa on laval ikka võimas, kuid samas suudab ta ideaalselt välja mängida ka hapra ja igatseva naise rolli.

Just sellist ooperit me tahtsimegi! Super!

Erkki Hõbe: "Uus ooper: suhtekolmnurk moodsas võtmes"
Andres Laasik: "Katuselt tuleb naise ellu lohutus"

Õnn on meis endis

2011-10-03T16:46:00.000+03:00

Juba peaaegu kuu aega vana, aga väga hea artikkel Janek Mäggilt: "Piinavalt valus Eesti elu?".
Vahel tuleb inimestele meelde tuletada, et tasub vähem vinguda ja rohkem ise oma õnne nimel tegutseda.

"Kõige rohkem sõltub meie õnn ja rahulolu siiski meist endist. Meie motivatsioonist ja tahtest elada võimalikult toredat elu – hoolimata paratamatustest, millega tuleb elus leppida ja millest ei tasu ega tohigi heituda."

Gilgameš ehk igaviku nupp

2011-09-24T23:17:00.000+03:00

"Gilgameš ehk igaviku nupp"
Lavastaja: Peeter Jalakas
Mängukoht: Kultuurikatel
Von Krahl

On kangelane ja on jumalad. Mis teeb kangelasest kangelase? Mis radu tuleb käia, et saada kangelaseks? Mis on igavene elu? Kas kangelased elavad igavesti? Just nendele küsimustele etenduses vastust otsitaksegi, abiks vana Babüloonia kangelaseepos.

Taas kord on von Krahli teater võtnud ette suured küsimused ja pakkunud neile ka vastuseid. Väga hästi ära kasutatud ruum ja kunstiline lahendus. Super heli ja mõnusalt filosoofiline sisu - kõik eeldused heaks etenduseks. Ja super etendus Gilgameš ongi.

Valner Valme: "Gilgameš ja inimkonna eksistents"
Heili Sibrits: "Tänapäeva kangelased Katlas"
Kairi Prints: "Kumb on sinu kangelane: Homeros või Tuhkatriinu?"
Ott Karulin: "Reset ehk Igaviku nupp"

The Black Rider

2011-09-18T14:35:00.003+03:00

William S. Burroghs & Tom Waits "The Black Rider"
Lavastaja: Christian Römer (Saksamaa)
Mängukoht: Kultuurikatel
VAT teater

Jahimeeste (metsavendade) kogukond, kuhu satub kogemata kleenuke raamatupidaja ja armub jahimehe tütresse. Isa aga nõustub oma tütre andma vaid mehele, kes teeb absoluutselt täpse püssilasu. Vältimaks läbikukkumist teeb noor Wilhelm lepingu saatanaga ja saab alati täpselt märki tabavad kuulid. Kuid nagu ikka on saatanaga lepingutel ka teine pool...

Taaskord on kultuurikatlasse sobitatud väga sobiv etendus. Ruum, heli, valgustus - kõik oli super. Samas lugu ise ei köitnud absoluutselt. Mingit pinge kerimist ei tekkinud ja tipppunkt läks minust igal juhul mööda.

Muusikalid ei ole minu žanr. Tean seda. Kuid samas tundus, et ka ülejäänud publik ei saanud etendusest aru ja ei tulnud kaasa. Kahju. Oleks oodanud palju rohkemat. Ahjaa, põtrade tants oli kogu etenduse kõige ägedam koht.

Muusikalide fännidele kohustuslik juba idee ja mängukoha pärast, ülejäänutel soovitan pigem hoiduda.

Heili Sibrits: "Katlas sõlmitakse leping kurjaga"
Heili Sibrits: "Saatan Lauri Saatpalu publikut tillist ei tõmba"
Tambet Kaugema: "Deemonlik nüüdisaegse inimese allegooria"

Härra Biedermann ja tulesüütajad

2011-09-18T00:29:00.000+03:00

Max Frisch "Härra Biedermann ja tulesüütajad"
Lavastaja: Kristjan Üksküla
Linnateater

Härra Biedermann on väike-ettevõtja , kes on just äsja vallandanud oma kauaaegse töökaaslase. Just samal õhtul tuleb ta ukse taha hulkur, ja et natukenegi tasakaalustada oma patte, pakub ta hulkurile öömaja. Kuid too hulkur ei taha enam kuidagi lahkuda ja hoopis kutsub veel sõbragi endaga koos härra Biedermann majja. Kas nemad ongi tulesüütajad? See küsimus jääb vaest härra Biedermanni kuni lõpuni vaevama.

Kas liiga palju headust on alati hea? Kas headusele tasutakse alati heaga? Miks ausus tundub alati kõige ebausutavam? Nendele küsimustele paneb see lavastus kindlasti mõtlema. Samas annab etendus ka kohe vastused. Nii et saalist lahkudes on tunne, et endale ei jäänudki millegi üle mõtiskleda. Kristjan Üksküla lavastajadebüüt.

Lõbus etendus väga heade näitlejatega. Tasub vaadata, kuid hilisemaks aruteluks ainest ei anna. Juba saalist välja astudes oli tunne nagu poleks teatris käinudki. Ajaaa, lavastuse tegelaste soengud (parukad) olid vägagi ägedad ning Argo Aadli sobis oma rolli nagu valatult.

Meelis Oidsalu: "Uuskonservatiivsuse võimalikkusest"
Andres Laasik: "Kristjan Üksküla ei vigurda"

Suveetendused vol.2

2011-08-30T22:02:00.002+03:00

Tühermaa (R.A.A.A.M, mängukoht: Viinistu katlamaja) - salapärane etendus, kus mängiti palju valguse ja heliga. Samas kippus see heli veidi seal suures katlamajas ka kaduma minema ja etenduse mõte mulle päris kohale ei jõudnud.

Vargamäe Voonake (Albu projekt, mängukoht: Vargamäe) - klassikaline Tammsaare. Head näitlejad hea teksiga. Ainult need sääsed - terve teise vaatuse tegelesin rohkem sääskede tapmisega ja enda sügamisega kui etenduse nautimisega. Vähemalt pool etendusest läks korralduse nahka.

Saatuse heidikute kuu (Draamateater, mängukoht: Laitse kivivilla) - super etendus. Kindlasti selle suve parim. Väga head dialoogid Kersti Heinloolt ja Märt Avandilt ning neile sekundeerimas Jaan Rekkor. Just selline psühholoogiline ja mõtlema panev teater nagu mulle meeldib.

Five reason why not micromanage

2011-08-30T11:48:00.002+03:00

Scott Lowe: Five reasons you need to trust your staff

1. You’ll inspire confidence (trusting your staff to do their job)

2. You’ll get more done (every minute spending on monitoring is lost for doing the actual job)

3. You’ll breed new leaders (holding the staff acountable helps them to work better on their own)

4. Your staff will stick around (people see oportunities and possibilities and want to work for you)

5. You will get promoted (you have possibility to focus on important stuff)

Skype'i tulevik?

2011-08-29T23:37:00.001+03:00

Algallikas: SkypeJournal

In 2011:

Microsoft will close the deal.

Skype will have more than 1000 employees.

Luxembourg will become Skype’s HQ in name only. Palo Alto is the new Luxembourg.

Microsoft Watch starts covering Skype closely.

In 2012:

Microsoft’s Skype division will absorb the Lync business unit.

Lync will be rebranded Skype.

Skype will launch its cloud products.

Skype will hit its Q1 peak of 35 million concurrent users, 220 million active users.

Victims sue Skype for not offering emergency dialing after a family dies.

Skype’s new cloud loses the US Presidential campaigns to Twilio, powering team and phonebanking apps.

A Skype toolbar and skinny-client comes with a new release of Internet Explorer.

Skype fuels LinkedIn chat.

Hackers reverse engineer Skype’s p2p network, make it public. Vulnerabilities and prior hacks exposed.

In 2013:

Skype for Mac catches up with Skype for Windows.

Skype for Windows Phone has cooler features than Skype for Mac.

Skype ships on the next Windows, in the next Office.

Skype becomes just one of thousands of products using in-browser WebRTC for calls, presence and IM.

SkypeKit becomes a standard component of Windows.

Skype kills the former Lync product family as PSTN hardware sales drop sharply. Lync becomes a Sharepoint feature, phone stations are all mobile, tablet or PCs.

Skype works with with Windows Live Messenger IM and voice.

In 2014:

Skype will generate one quarter of its revenue through Microsoft internal customers. Bing ads, Xbox subscriptions, Office, Windows.

Leaks reveal Skype cooperated with law enforcement in a totalitarian regime to shut down resistance. Leaks prove false.

Facebook drops Skype as a partner, as their internal pendulum swings to owning.

The Vatican IT department picks Skype as its telecom standard.

Skype for Layar brings talk to augmented reality RayBans.

In 2015:

Skype will deliver one billion minutes of live talk through developers using its cloud platform services.

Skype will generate one quarter of its revenue from platform services.

Skype and Bing launch YouTube competitor.

Skype is banned on student tablets in 903 school districts as a distraction.

Half of all televisions come with Skype inside or in an attached box.

Mass exodus as pre-Microsoft Skype employees fully vest and leave.

In 2016:

Phone banks using Skype for Web prove decisive in Get Out The Vote campaigns.

Facial recognition plug-ins reveal micro expressions and give live commentary.

Stallone Skype’s fighting instructions to his son in Rocky Junior.

In 2017

Platform products deliver half of Skype’s revenue.

Tony Bates named as Ballmer’s successor.

Suveetendused

2011-07-04T23:03:00.002+03:00

Või pigem suvel mängitavad etendused. Sest meeldiv on, et ka suvel viitsitakse teha teatrit mõtlevale inimesele ja paljud tükid sobivad ka põhihooaja repertuaaridesse.

Ird, K. (Tartu Uus Teater, mängukoht: Põhuteater) - nüüd ma saan aru küll, miks Tartu Uut teatrit nii palju kiidetakse. Superetendus ja Nero Urke peategelasse rollis oli samuti super hea.

Scapini kelmused (Linnateater, mängukoht: Lavaauk) - ehe commedia dell'artest stiilinäide. Noored on ägedad ning mängulusti jätkub kauemaks. Ja kuivaks ei jää näitlejatest keegi.

Iha jalakate all (Kell Kümme, mängukoht: Kurgja) - psühholoogiline draama, kus pöörded veidi ootamatud ja karmid. Kirge on etenduses palju, kuid kohati tundus mängukoht hakkama domineerima etenduse enda üle.

Teatrivõlg

2011-05-31T23:26:00.003+03:00

On tekkinud väike teatrivõlg. Ja kuna ma kõiki vahepeal nähtud etendusi enam nagunii nii kirkalt ei mäleta, siis vähemalt väike kokkuvõte.

Panso (Draamateater) - suurepärane pearoll Mait Malmsteinilt. Kuna mul endal puudub side Pansoga, siis jäi veidi kaugeks ka kogu etendus. Samas jälle just nii ju õpibki teatri suurkujusid tundma.

Kas ma olen nüüd elus? (Draamateater) - kuna tean etenduse autorit, Siim Nurkliku, isiklikult, siis tahtsin kindlasti näha, mis tal maailmale öelda on. Peale etenduse vaatamist ma pole kindel, et tal ikka oli midagi öelda. Või siis see lihtsalt ei jõudnud minuni, ei puudutanud mind.

Rumm ja viin (Vanemuine) - mononäidend Ott Sepa esituses. Pigem tragöödia, kui komöödia. Lihtne meelelahutus reede õhtuks.

Koletis kuu peal (Linnateater) - kindlasti parim etendus, mida olen sellel kevadel näinud. Seda lihtsalt peab nägema. Hele Kõre ja Priit Võigemast on suurepärased ja temaatika kaasahaarav.

Hedda Gabler (Von Krahl) - Viljandi teatritudengite esimene etendus, mida nägin. Lahedalt lavastatud kõikide rollide dubleerimine - on tegelane ja tema vari, kes kohati räägivad korda mööda või ka samal ajal. Noorte mängurõõmu on lust vaadata.

Idioodid (Von Krahl) - teine Viljandi tudengite etendus. Ma siiani ei suuda otsustada, kas see, mis nad etenduses tegid, oli minu jaoks üle piiri minek või mitte. Kas see oli ikka vajalik? Samas jäi see etendus mind häirima ja pani mõtlema. Mis kindlasti oligi eesmärk.

Mängi minuga (Teoteater) - jälle üks uus ja väike teater enda jaoks avastatud. Kalamaja idüll sobib neile suurepäraselt. Etendus ise on psühholoogiliselt huvitav - kas me ikka elame seda elu, mida peaksime? Või lihtsalt valetame endale päevast päeva?

Augustikuu

2011-03-29T22:16:00.002+03:00

Tracy Letts "Augustikuu"

Lavastaja: Priit Pedajas

Draamateater

Kui vana ja väsinud perekonnapea järsku kadunuks jääb, tekib majas järsku segadus. Maja perenaine ei oska kuidagi üksi toime tulla. Suure perekonna kõik lapsed sõidavad koju oma ema toetama. Vaikselt hakkab lahti rulluma suhete sasipundar ja paljud minevikuprobleemid saavad taas päevavalgele.

Suhtedraama, kus olulisel kohal dialoogid ja näitlejate omavaheline keemia. Ita Ever vananeva pereemana oli taas hiilgav. Temas on endiselt teatud võimukust, kõrkust ja totaalset energiat. Selle rolli eest sai ta ka aasta naisnäitleja auhinna. Ka ülejäänud näitleja-ansambel on väga tugev.

Klassikaline Draamateatri etendus, mida kindlasti tasub vaadata.

Triin Truuvert: "Lõikuskuu kibedavõitu viljad"
Andres Laasik: "Pereasjade klaarimiseks on parim aeg august"

Teatriaasta auhinnad 2011

2011-03-28T21:48:00.002+03:00

Parim lavastus: "Ühtse Eesti suurkogu" (NO99)
Parim lavastaja: Urmas Lennuk ("Vargamäe varjus")
Parim naisnäitleja: Ita Ever ("Augustikuu")
Parim meesnäitleja: Nero Urke ("Ird K")

Ita Ever oma rolliga lavastuses "Augustikuu" oli muidugi super. Temas on jätkuvalt nii palju energiat. Tartu Uus Teater pälvis üpris mitu auhinda. Nende hulgas ka parima meesnäitleja auhinna. Tuleb taas sammud tihedamalt Tartu poole seada ja see kord siis mitte Vanemuisesse. "Ühtse Eesti suurkogu" oli oma mastaapsuselt teistest lihtsalt peajagu üle ja seega oli raske kellelegi teisele parima lavastuse auhinda anda.

Ita Ever pärjati parima naisnäitleja tiitliga
Eelmise aasta parim lavastus on «Ühtse Eesti suurkogu»

Keskööpäike

2011-02-23T16:57:00.002+02:00

Arthur Valdes "Keskööpäike"

Lavastaja: Anu Lamp

Linnateater

Pildikesi siit ja sealt. Teatriuuendused ja eksperimendid. Kordused ja lavalised segadused. Mängurõõm. Ja seda kõike Linnateatri üliheas stiilis ja kvaliteedis. Lavastus, kus erinevad stseenid pole üksteisega üldse seotud - mängitakse põrgus, kohvikus ja kiirendatult Tšehhovi "Kajakat". Teine vaatus koosnebki vaid ühest stseenist, mida aga mängitakse mitu korda läbi - iga kord nii erinevalt, et igav ei hakka kuidagi.

Etendus, mida tasub vaadata.

Tiiu Lauks: "Tõsine teatriajalugu pöördub tabavaks koomikaks"

Mihkel Mõisnik: "Hiilgav keskööpäike"

Linnateatri preemiad 2011

2011-02-23T15:51:00.004+02:00

Linnateater valis kolleegipreemiaid.

Tähtsamad:

Parim lavastus

Anu Lamp „Keskööpäike“

Parim meesosatäitja

Priit Võigemast - Louis lavastuses „Üsna maailma lõpus“

Parim naisosatäitja

Külli Teetamm - Catherine lavastuses „Üsna maailma lõpus“

Publiku lemmik

Argo Aadli

Argo Aadli oli ka minu eelmise aasta lemmik. Huvitav on ka see, et Külli Teetamm sai teist aastat järjest parima naisosatäitja preemia. Etendustest meeldisid mulle nii "Keskööpäike" kui ka „Üsna maailma lõpus“ väga ja mõlemad on saadud auhindasid väärt.

Üsna maailma lõpus

2011-02-08T16:13:00.002+02:00

Jean-Luc Lagarce "Üsna maailma lõpus"

Lavastaja: Uku Uusberg

Linnateater

Peale pikki aastaid saabub taas koju kadunud poeg. Kõik nagu ootavad teda, kuid samas on ka kohmetunud. Palju on muutunud ja palju on jäänud selgeks rääkimata. Kas peale neid aastaid on võimalik veel leida ühine keel ja tunda end perekonnana? On neil üldse üks-teisele midagi tähtsat öelda?

Peategelane jäi minu jaoks veidi avamata. Tema valu oli tunnetatav, kuid see ei tundunud nagu tõeline. Lisaks oli teine vaatus nagu kuidagi ära lõigatud - ei juhtunudki nagu midagi. Meelde jäi aga Indrek Ojari monoloog. See oli tõesti võimas.

Ott Karulin: "Ajaga kuhjunud lausumata sõnad"

Tiiu Laks: "Arvustus: Kurbusest vabanemine surma teel"

Maris Johannes: "Katkulood karnevali ajal"
Margus Mikomägi: "Kadunud poeg tuleb täna koju, et lahkuda"

Võtame uuesti!

2011-01-28T13:32:00.003+02:00

Michael Frayn "Võtame uuesti!"

Lavastajad: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper

No99

Teater ja selle lavatagune elu. Mis toimub proovides ja tegelikult etenduse ajal? Kas näitlejad suudavad jääda professionaalseks isegi kui nende eraelu on parasjagu täielikus sasipuntras? Kas parem näitleja on see, kes suudab muutuvas olukorras kohanduda või vastupidi suudab oma rolli täita ka raskeimates oludes?

Jant kahes vaatuses. Nalja saab ja etenduse tempo on vägagi kiire. Samas pisaraid silma ikkagi ei saa ja tekib küsimus, miks NO sellise lavastuse on kavva võtnud. Ei ole eriti nendelik, pigem nagu kadunud Vanalinna stuudio stiil.

Aga etendust tasub vaadata kas või juba Mirtel Pohla seksika valge pesu pärast.

Raul Ranne: "No milleks teatrile lavalised segadused?"

Andres Laasik: "NO99 korraldab laval naljaka segaduse, kuid loeb ka moraali"

Heili Sibrits: "NO99 tegi Vanalinnastuudiot"

Kairi Prints: "Kirvega sardiinijahil"

Turu väiksus - hea vabandus keskpärasusele?

2011-01-14T14:41:00.003+02:00

Väga hea artikkel Daniel Vaarikult Eesti turu väikusest ja kuidas see alati vabanduseks tuuakse. Aga võib-olla on see hoopis meie tugevus?

Daniel Vaarik: "Turg sundis mind!"

Teatriaasta kokkuvõte 2010

2010-12-28T16:33:00.005+02:00

Nähtud etendusi suutsin kokku lugeda 29 (neist 4 BaltoScandalil).

Enim meeldinud etendused: Maarja kuulutamine (Theatrum), Toatüdrukud (Rakvere teater), Ma armastasin sakslast (Linnateater).
Parim naisroll: Ülle Lichtfeldt (Toatüdrukud)
Parim meesroll: Argo Aadli (Vahepeatus, Kes kardab Virginia Woolfi?)

Mis jäi meelde: häid etendusi oli tegelikult palju ja vaid kolme välja toomine oli keeruline. Palju oli ka sellist veidi teist moodi teatrit - Ühtne Eesti suurkogu, Live News Project, Saare esimene lint...

Draamateatrilt pole küll mu loetelus juba teist aastat ühtegi etendust, kuid ma ei saa öelda, et nad head teatrit ei teeks ja kokkuvõttes käisin nende etendusi kõige rohkem vaatamas. Väikese saali etendused meeldivad mulle Draamas endiselt palju rohkem, kui suure saali omad. Rohkem kunsti, vähem kommertsi. Kui Pärnu Endla välja arvata, siis nägin midagi kõigi Eesti suuremate teatrite repertuaarist. Järgmine aasta siis tuleb ka Pärnu plaanidesse võtta.

See aasta oli naisnäitlejate aasta. Meelde jäid mitmed suurepärased dialoogid: Ülle Kaljuste ja Maria Avdjushko Sügissonaadis, Ülle Lichtfeldt ja Tiina Mälberg Toatüdrukutes ning Laura ja Maria Peterson Maarja kuulutamises.

(Untitled)

2010-12-20T13:24:00.002+02:00

(Untitled)

Lavastaja: Lauri Lagle

No99

Ühe rocki-klassiku lugu. Tema kasvamine ema hoolealusest staariks, seejärel allakäik ja surm. Nakrootikumid, alkohol, üksindus, soov jätta endast mingi jälg.

Etendus täis sketše, kus läbivat joont kohati raske leida. Samas oli No99 tulnud taaskord välja tehnilise uuendusega - reaalajas tekitati videole liikuv taust. Muidu etendus, mida võib vaadata, kuid teatrist lahkudes kehitad pigem õlgu, saamata aru, mis see nüüd täpselt siis oli.

Heili Sibrits: "Kui ka rock’n’roll on piin, jääb surm"

Tööst, lasikusest ja õnnelik olemisest

2010-12-19T19:44:00.002+02:00

"Suurel osal inimestest ei olegi üldse hetke, kus kõik töö oleks tehtud. Ikka on pooleli, üks tähtaeg ajab teist taga. Inglased võivad ju teinekord rääkida ka ilmast, aga põhiliselt räägivad inimesed omavahel sellest, et on nii palju tööd, aga üldse ei viitsi ja tahaks puhata ja mängida, aga ei saa. Kusjuures situatsioonid, kus sellist juttu räägitakse, on just töövälised. Nii tuleb välja, et kõik meie puhkehetked on täidetud tööga: me mõtleme pidevalt sellele, mida me peame tegema. Palju vähem mõtleme sellele, mida parajasti teeme. Nii elabki inimene pidevalt “endast väljas” ega saagi hästi aru, kas ta on ka õnnelik või mitte."

"Õnnelik olemiseks on vaja aega. Ilmselt me tunnemegi end sellepärast kõige õnnelikumana hetkedel, mil meeled on vallanud mõni suur tunne ega oska enam selgelt mõelda. Näiteks armunud olles – kohustused on peast pühitud ja mõtted viibivad ainult ühel teatud isikul. Võib-olla polegi õnnelik olemise põhjus nii väga see armumise objekt ise, vaid fakt, et miski suudab tekitada hetki, mil me ei mõtle töö ja murede peale, vaid lihtsalt oleme ja naudime."

Kairi Prints: "Laisqús Condiites"

Kohustusliku ajateenistuse lühendamise mõttekusest

2010-12-15T18:56:00.002+02:00

Reformierakond on tekitanud diskussiooni kohustusliku ajateenistuse pikkuse üle.

Kuigi ma ise pole sõjaväeteenistusega kokku puutunud, meeldivad mulle Mart Parve mõtted: "Kahekiiruseline ajateenistus".

Gorgo kingitus

2010-12-13T14:35:00.002+02:00

Peter Shaffer "Gorgo kingitus"

Lavastaja: Peeter Raudsepp

Vanemuine

Noormees, kes pole kunagi oma kuulsat ise näinud, otsustab peale tolle surma tast raamatu kirjutada. Vestlustest lesega tuleb aga välja palju üllatavat...

Kas geniaalsed ja andekad on tihti ka veidi hullumeelsed? Kust jookseb piir? Kui oluline on tegelikult muusa olemasolu ühe kirjaniku jaoks? Kui palju on inimene tegelikult võimeline muutuma?

Vana-Kreeka mütoloogia sugemetega etendus, kus neid vahepalu aitab kindlasti paremini mõista Kreeka ajaloo ja kultuuri tundmine. Nagu viimasel ajal tavaks, oli esimene vaatus nõrk. Mida aeg edasi, seda paremini etendus käima läks ja lõpp oli juba tõsiselt võimas. Väga hea roll Külliki Saldrelt. Martin Veinmann see eest oli veenev vaid allakäinud joomarina. Kirglikkus ja armusära ei tulnud ta mängus just eriti loomulikuna välja.

Jaan Tooming: "Vanemuise «Gorgo kingitus» näitab, et maailm on alla käinud"

Pille-Riin Purje: "Mis oleks üllam: kättemaks või andestus?"

Raimu Hanson: "Lavastaja peab väga tähtsaks kirge"

Mis kasu on meile olnud Skype’ist?

2010-12-10T14:01:00.000+02:00

Toivo Tänavsuu: "Mis kasu on meile olnud Skype’ist?"

Matemaatika on ilus

2010-11-30T11:09:00.002+02:00

"Matemaatikas leidub võrrandeid, mille asetaksin ühte ritta Michelangelo Taaveti ja da Vinci Mona Lisaga, kõige kaunima kunsti ja kõige kaunima muusikaga. Need on inimloomingu tipu näited. Matemaatika ilu on sügav ja tähendusrikas. Matemaatika ilu on kõige puhtam ja täiuslikum ilu, mida ma üldse suudan ette kujutada. Ja seejuures ma oskan hinnata ka kunsti ja muusikat. Aga minu arvates ei küüni ükski teine ala sellise iluni kui matemaatika. Matemaatika ilu on väga õrn ja peen ilu."

"Need, kes läbivad matemaatika-kursuse saavutavad suuremat ametialast edu, olenemata sellest, mis ametiga tegu. Sa saad paremaks mõtlejaks. Matemaatika õppimine parandab su vaimset vormi, ükskõik, kuidas sa seda vormi hiljem ka kasutad."

"Tänapäeva koolis on keskkoolis matemaatika hariduse tipuks tuletis ja integraal. See on täiesti vale. See oli matemaatika tipp 19. sajandil. 21. sajandil on tõenäosusteooria ja statistika palju tähtsamad kui matemaatiline analüüs. Minu soov on, et keskkoolid viskaksid tuletise ja integraali õppekavast välja, jätaksid need ülikoolidele ja õpetaksid seeasemel tõenäosust ja statistikat. Need on tänapäeva globaalses ühiskonnas hiiglama tähtsad."

Keith Devlin: "Matemaatika kasu"

Keith Devlin: "Matemaatika ilu"

Kes kardab Virginia Woolfi?

2010-11-16T18:07:00.002+02:00

Edward Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?"

Lavastaja: Mladen Kiselov

Linnateater

Üks mu lemmikžanri (psühholoogiline draama) ehe näide ka Linnateatri esituses. Ja kuigi No99 versiooni vaatamisest oli mul möödas peaaegu aasta, tekkisid ikkagi pidevad võrdlusmomendid. Mulle meeldis No99 versioon veidi rohkem - kuidagi tihedam, ootamatum. Võib-olla küll arvaksin teisiti, kui oleksin neid etendusi näinud teises järjestuses. Samas näitlejad olid mõlemas väga head.

Linnateatri versiooni juures häiris ka veidi see, et õhustiku loomise nimel oli tehtud mööndusi vaatajate mugavuses - mõnedelt kohtadelt kippusid näitlejad kohati nurga taha ja kaugeks jääma. Selliselt etenduselt ootaks rohkem intiimsust. Kokkuvõttes aga, kui mingi ime läbi õnnestub pileteid saada, siis soovitan seda kindlasti vaatama minna.

Eva Kübar: "Kiselov eksleb inimhingede metsas"

Tiiu Laks: "Kes kardab Virginia Woolfi?"

Ott Karulin: "Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse"

Maarja kuulutamine

2010-11-09T19:35:00.002+02:00

Paul Claudel "Maarja kuulutamine"

Lavastaja: Lembit Peterson

Mängukoht: Katariina kirik

Theatrum

Kaks õde ja üks noormees - intriig. Samas ei lasta neil endal midagi otsustada - tuleb täita isa otsust ja talu perenaiseks peaks saama vanem. Saatusel on aga oma roll täita ja veel enne pulmi tuleb vanemal tütrel majast lahkuda. Pikki aastaid veedavad peategelased eralduses kuni lõpuks Jõuluõhtu ime nad taas kokku toob.

Kas veri on paksem kui vesi. Kas õed kaitsevad tegelikult teine-teist elu koleduste eest? Armastus, õnn, surm, haigused - kõik, mis saatusel on pakkuda. Ja kõigele vaatamata jääb alles usk.

Võimas etendus. Kohe algusest peale. Ja mängukohtki ülimalt sobiv (kuigi praeguse aastaaja jaoks veidi jaheda võitu). Müsteerium, kus teksti võib kohati olla küll raske, kuid samas ikkagi väga nauditav jälgida. Laura ja Maria Petersonilt lihtsalt superrollid õdedena. Etendus, mida peab kogema.

Andres Laasik: "Maarja kuulutab teatri väega"

Pille-Riin Purje: "Igavikulubadus täitub sealpool ust"

Eva Kübar: "Armastus, surm ja rasked valikud"

Tiiu Laks: "Püha Katariinas kuulutatakse Maarjat"

Nädala tsitaat

2010-10-29T13:33:00.002+03:00

Thomas Eriksson, Swedbank Roburi juhatuse esimees: "Võib öelda, et olime liiga riskikartlikud."

Hansapank riskis vähe raha paigutamisel, aga millegi pärast olid nende pensionifondid kõige suuremad kukkujad. (rofl)

Kuidas internet meid rumalaks muudab

2010-10-28T10:48:00.002+03:00

Nicholas Carr: "Kuidas internet meid rumalaks muudab"

Huvitav artikkel internetist ja selle mõjust meie keskendumisvõimele.

Tänud K.-le jagamise eest.

Talendid koju

2010-10-27T17:29:00.002+03:00

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda on alustanud projektiga "Talendid koju". Igati tore projekt kui sellest ikka midagi tõsisemat välja koorub. Oleks ju täitsa ideaalne, kui noored teevad oma kraadi välismaal, omandavad seal mõned aastad kogemusi ja tulevad siis tagasi Eestisse neid rakendama.

Teisest küljest aga peaks pöörama ka tähelepanu, et juba tunnustatud spetsialistid ei kipuks uuesti välismaale. Paralleelseks küsimuseks võiks kujuneda, kuidas teha talentidele Eestis töötamine väljakutsuvaks? Eesmärgiks võiks olla võimalikult teaduspõhise tootmise Eestisse meelitamine, koostöö ülikoolidega ja tõeliselt innovatiivsete toodete välja töötamise. Et leiduks ka Eestis rohkem motiveerivaid ja hästi tasustatud töökohti.

Helesinine vagun

2010-10-14T16:54:00.001+03:00

Andrus Kivirähk "Helesinine vagun"

Lavastaja: Taago Tubin

Ugala

Sünnipäev, mis vaikselt kujuneb nostalgia õhtuks. Viin paned parimas eas mehed meenutama vene aega ja selle jaburdusi.

Esimene vaatus ei pakkunud midagi uut - aint vanad ja ära leierdatud meenutused. Teises vaatuses see eest on Kivirähk lõpuks ka konflikti sisse toonud - "veel vene aega mäletav põlvkond" vs nooremad. Kas minevikku peab mäletama? Või tuleks ikka vaadata tulevikku? Kas raamatute lugemine on oluline või peaks keskenduma suhtlemisele ja kogemuste/arvamuste vahetamisele? Ja ka etenduse lõpp on veidi ootamatu.

Kokkuvõttes Kivirähulikult lõbus etendus ja teine vaatus tõesti päästis õhtu.

Jürgen Rooste: "Enne ketupipudelite aega"

Enn Siimer: "Julmad mängud publiku naeru saatel"

Mängud tagahoovis ehk because

2010-10-07T17:27:00.002+03:00

Edna Mazja "Mängud tagahoovis ehk because"

Lavastaja: Viktor Rõžakov

Draamateater

Neiu, kes langeb grupi-vägistamise ohvriks. Kuid kes on tegelikult süüdlane, kes on provokaator ja kas neiulgi oli oma roll selles mängida? Kas karistada peaks saama aint kuriteo tegija või ka vaikselt taustal töötav organisaator? Kas maailm on alati must-valge?

Huvitavate keerdkäikudega psühholoogiline etendus, mille aluseks on reaalselt toimunud kohtuprotsess. Väga hästi näidati ära, kuidas sihikindlalt gruppi mõjutades on võimalik see panna tegema seda, mida sina tahad. Mängima just sinu plaanitud mängu.

Eva Kübar: "Vägistamislugu, mis jõudis kohtusaali ja teatrilavale"

Andres Laasik: "Karmi kohtuasja süüdistuskõne kõlab laval kunstiliselt vaimustavalt"

Rait Avestik: "Lavastus (v)east, mil pallist saab peenis"

Toatüdrukud

2010-10-06T15:23:00.003+03:00

Jean Genet "Toatüdrukud"

Lavastaja: Hendrik Toompere jr

Mängukoht: Rakvere pangamaja

Rakvere teater

Toatüdrukud, kes tahavad olla proad. Kes tahavad olla ilusad ja rikkad, austatud. Ja selleks hakatakse punuma intriige, käitudes jälgi jätmata, mängides.

Totaalne girl-power. Kuigi veidi sünge etendus, kus tihti peale ei saa aru, kes kellega parasjagu mängib ja mis rolle täidetakse, peitudki selles ta lummus. Juba lavakujundus on väga väljapeetud: must, punane ja valge. Juurde veel pitsid, sukad ja mustad ürbid ning peeglid, peeglid, peeglid...

Pingeline psühholoogiline näidend, mis jääb veel pikaks ajaks häirima. Kindlasti etendus, mida peab nägema.

Jaak Allik: "Kolm pahelist toatüdrukut pakuvad lõikavat sotsiaalsatiiri"

Andres Laasik: "Toatüdrukute sukkade võim muudab maailma"

Jaanus Kulli: "Toompere mängib surma, erootika ja toatüdrukutega – ka publikuga"

Pille-Riin Purje: "Kombinee väel jumala jalgsi Kuradisaarele"

... Viimane lint/ Saare esimene lint

2010-10-05T15:50:00.002+03:00

... Viimane lint/ Saare esimene lint

Kontseptsioon: Tanel Saar

Näitejuhid-konsultandid: Rait Avestik ja Aare Toikka

Mängukoht: Rahvusraamatukogu tornisaal

VAT Teater

Täis elujõus noormees lindistamas oma mõtteid elule. Sekka ka juba vana Krappi mõtteid Jüri Järveti esituses. Väga huvitav kontseptsioon - etenduses olid osavalt ühendatud Saare lintide sisselugemine ja Järveti lintide taasesitamine. Nii plaanib ka Saar 30 aasta pärast Becketti "Krappi viimase lindi" sisse lugeda. Seega oli tegemist alles nagu esimese vaatusega.

Krappi enda mõttekäigud alati päris kohale ei jõudnud. Pigem oli tegemist sellise voolava mõttelennuga, kus mõnusam oli jälgida protsessi kui konkreetset mõtet. Tehniliselt oli väga lahe, kuidas videolt Järvetit lastes ta pea täpselt Saare valge särgi peale projekteeriti. Igal juhul väga huvitav etendus vaatamiseks.

Tiiu Laks: "Tanel Saare omapärane duett Jüri Järvetiga"

Tiiu Laks: "VAT-teater vaatab 30 aastat tulevikku"

e-raamat tulgu!

2010-09-22T10:00:00.002+03:00

Lahe on lugeda, et vähemalt mõni kirjanik ei karda e-raamatuid (ja piraatlust) ning vastupidi ootab kunas e-raamatute publitseerimine lihtsamaks muutub.

Aapo Ilves: "e-raamat tulgu!"

Miks me ei taha olla insenerirahvas?

2010-09-20T14:20:00.003+03:00

Targo Tennisberg: "Miks me ei taha olla insenerirahvas?"

"Nii peame vähendama laste hirmu reaalainete, eriti matemaatika ees, seostades seda rohkem tegeliku eluga. Lastele on vaja näidata, kuidas töötab maailm – sealhulgas tehnoloogia ja majandus – ning kuidas reaalteadused on selle kõige aluseks. Ja maailma mõistmisest tulenev rahuldus on abiks ka sada protsenti humanitaarsete ambitsioonidega inimestele."

Üksiolemise tulevik

2010-09-09T11:11:00.002+03:00

Daniel Vaarik: "Üksiolemise tulevik"

"Muutused on paratamatud ja me peame välja mõtlema, kuidas nendega hakkama saada. Võib arvata, et sarnaselt suurte institutsioonidega, kes loobuvad osaliselt oma infot kaitsmast, muutub ka üksikisikule tähtsamaks just selle kaitsmine, mis on talle kõige olulisem, ning selle nimel laseme ilmselt lahti suure osa infost, mille kaitsmine meile enam nii oluline pole."

Live News Project

2010-09-07T23:24:00.002+03:00

Aleksandr Dzjuba "Live News Project"
Mängukoht: Rotermanni Aatrium
Vene Teatrikool

19-tunnine performance, kus noored näitlejad tõlgendasid reaalajas maailmauudiseid. Kuigi pigem toimus seal ruumis lihtsalt happening ja konkreetse uudise tõlgendamisest sain mina aru aint vahest harva.

Kogu selle kaose ja müra taustal oli seal samas midagi hästi turvalist, hästi rahustavat. Mõnus oli lihtsalt suvaliselt seina ääres istuda ja jälgida, mis su ümber toimub. Lisaks oli see suurepärane integratsiooniprojekt - näitlejad olid nii eestlased kui venelased ja sama ka publik.

Janar Ala: "Näitlejad meediapartisane improviseerimas"

Oli üks suveõhtu...

2010-09-05T23:43:00.003+03:00

Kõige ägedamad malelauad

2010-09-03T18:47:00.002+03:00

12 Bad-Ass Chess Sets

Antigone

2010-08-29T11:49:00.002+03:00

Sophokles "Antigone"
Lavastaja: Homayun Ghanizadeh
Mängukoht: Katariina kirik
R.A.A.A.M.

Vaesuv kuningapere, mida on tabanud tragöödia. Ja õnnetustele ei paista lõppu tulevat...

Tragikomöödia, kus on kasutatud hästi palju kordusi, kuid siiski oma väikeste nüanssidega. Näiteks iga päev algab munapudru praadimisega ja hommikusöögiga. Samas on see ka alati natuke teistsugune. Eestlaslik näidend, kus algul ei saadud vedama, aga siis järsku enam ka mitte pidama. Kogu trupist õhkas mängulusti ja kedagi eraldi välja tuua oleks raske.

Andres Laasik: "Iraanlane Homayun Ghanizadeh lavastab Tallinnas „Antigonet”"

Jõud

2010-08-18T20:47:00.003+03:00

Uku Uusberg "Jõud"
Lavastaja: Uku Uusberg
Mängukoht: Jäneda Pulli tall
R.A.A.A.M.

Herbert Aab oli kirjanik. Kirjanik, kes otsustas kodumaa mulla jalgelt pühkida ja laia maailma õnne otsima minna. Kuid peale aastaid eksirännakuid olla teda taas kodukohas nähtud. Mis tõi ta tagasi? Igatsus lähedaste järele? Igatsus oma isa vana talu järele? Kas ta tagasi jõudes leiab oma rahu?

Uusbergilikult segane etendus, kus kandvat mõtet kohati raske leida. Ja mitmed metafoorid jäid mulle lõpuni arusaamatuks. Näiteks musta-punase-valge motiiv (kavaleht siin küll abiks). Jõude, mis juhivad meie elu, on aga palju - tahtejõud, harjumuse jõud, elujõud, hirmu jõud jne

Ivo Uukivi nimitegelase rollis jättis kohati veidi kohtlase mulje. Tundus nagu ta poleks mõttega rollis sees, vaid juhuslikult sinna ära eksinud. Mis võiski olla muidugi taotluslik, sest nimitegelane oligi eksinud. Aga eelkõige jääb etendusest meelde ikkagi koorilaul - ilus ja võimas!

Tiiu Laks: "Herbert Aabi uskumatud seiklused Jänedal Pulli tallis"
Janar Ala: "Herbert Aab valguses ja varjus"
Priit Põldma: "Uku Uusberg rajab Jänedal “Jõu” maailma"
Margus Mikomägi: "Kuhu kaob Herbert Aab, kas Jänedale või Jänedasse?"

Kivist külalised

2010-07-31T22:14:00.002+03:00

Mart Kivastik "Kivist külalised"
Lavastaja: Aare Toikka
Mängukoht: Viinistu Kunstimuuseumi katlamaja
Kaks Musketäri

Hakkad elama ja ei teagi, kuidas see lõpeb. Eduard Vilde elulugu. Väikesest poisist vana meheni. Kool, eneseotsingud Riias, soov välja anda iseenda ajalehte, tohutu optimism ja lootus, et just tema on see, kes suudab maailma muuta. Lõpuks võimaluste otsimine unistuste ameerikas ja tagasipöördumine Eestisse, kus rahvas oli vahepeal uusi kangelasi armastama hakanud....

Huvitav kokkuvõte Vilde elust, kuid mingit sõnumit ma sellest etendusest leida ei suutnud. Algus oli eriti kuidagi kohtlane, kuid siis sai õnneks etendus hoo sisse ja Tiit Sukk nimirollis oli nagu ikka väga hea. Lahe oli ka, et kogu taustamuusika tuli elavas esituses.

Kadunud tsirkus

2010-07-27T23:17:00.002+03:00

Urmas Lennuk "Kadunud tsirkus"
Lavastaja: Üllar Saaremäe
Mängukoht: Rakvere Spordikirik
Rakvere teater

On tsirkus, mis on kaotanud oma sära, kaotanud oma sihi ja keegi ei tea tegelikult, miks nad teevad just seda, mida teevad. Nad ei mäleta, ei mäleta, mis on õnn. Kuidas leida tee tagasi lapsepõlve? Aega, mil oskasime veel unistada. Elu algab täna!

Lõbus suvine etendus, mille kandvaks jõuks on ikkagi Bonzo ja Mäksi laulud. Koos kõlavad nad ikka võimsalt! Aga tsirkuse fänn pole ma eriti kunagi olnud. Mustkunst võib-olla veidi veel. Seega see pool jättis mind veidi külmaks ja oleks võinud olla vähem ennast kordav.

Kairi Prints: "Rakvere teater otsib kadunud tsirkust"
Inna Grünfeldt: "Olemata eilne: tsirkus sinus eneses"
Inna Grünfeldt: "Kadunud tsirkus peitub spordikirikus"

Virtuaalreaalsus

2010-07-25T22:49:00.003+03:00

On Orkuti inimesed ja on Facebooki inimesed. Ja siis on inimesed, kes elavad reaalset elu.

Huvitav artikkel virtuaalreaalsusest:
Berit Kaschan "Kas sa arvad, et oledki nii ilus nagu feissbuki profiilifotol? Vali elu!"

BaltoScandal 2010

2010-07-17T21:48:00.003+03:00

Iga kahe aasta tagant toimub Rakveres teatrifestival BaltoScandal - Balti maade vanim teatrifestival. Kuigi see kord oli festival minu jaoks veidi vähem skandaalsem kui varem, siis huvitavaid etendusi oli endiselt palju ja elamuse sai igalt ühelt.

My Stories Your Emails - Ursula Martinez'i teine tulemine. Olen ta originaalkava varem Rakveres näinud. Nüüd siis sama asja täiendus/edasiarendus. Oli lõbus alustus festivalile. Eriti lahedad olid erinavate rahvuste inglise keele aktsendid. Soome Mika Häkkineni stiil oli aint puudu...

Giant City - üldjuhul mulle tantsuetendused ei meeldi ja ka see etendus tundus kuidagi aeglaselt käima minevat. Ja tuleb tunnistada, et mulle hakkab see alles nüüd vaikselt kohale jõudma. Hästi lahedalt suutsid seitse inimest tantsuga edasi anda suurlinna võnkeid, voolusi, konflikte...

Big Bang - lugu maailma loomisest. Suure valge "koore" seest kooruvad karvased valged ja pruunid olevused, kes vaikselt arenevad ja lõpuks isegi kosmosesse jõuavad. Hästi rahulik ja loomulik etendus, kus turtsatada sai ikka päris tihti.

Faust. 2360 Words - tõsine vene power! Mul oli hästi kahju, et ma vene keelest eriti aru ei saa. Kõik laval toimunu oli väga tehniline ja hästi läbi mõeldud. Fausti katsetused toodi ehedalt esile kogu saalile, taustaks improviseeritud sämplerid ja muu tehnika.

Skandaali! Brutaali! Banaali!

Riik vs erasektor

2010-07-12T21:33:00.003+03:00

Mõni aeg tagasi tekitas elevust statistikaameti teade, et eelmisel aastal oli avaliku sektori keskmine palk pea 1000 krooni kuus rohkem kui erasektoris. Juba see fakt on iseenesest hämmastav - lisanduvad ju avalikus sektoris paljud muud boonused (näiteks pikem puhkus, igatsustasud jms). Õnneks küll pole Eestis veel päris Kreeka teed mindud ja õigel ajal tööle jõudmise eest meil lisatasusid ei maksta (tahaks loota, et töö ajal töö tegemine on siiski avalikus sektoris sama loomulik kui erasektoris).

Palju hämmastavam on aga fakt, et Eestis saab palka avalikust sektorist 30% töötajatest. Ja kust tuleb see raha riigikassasse? Eks ikka erasektorist. Mis tähendab, et umbes kolmandiku rahva mittetootval tööl (avalikus sektoris) hoidmine on erasektorile ikka väga kallis ja pole kuigi jätkusuutlik (kui me just ei taha Kreeka teed minna).

Ma ei taha öelda, et avalikus sektoris tuleks palku vähendada. Pigem vajavad teatud valdkonna töötajad palju suuremat väärtustamist (õpetajad näiteks). Mida riik peaks tegema on ikkagi muutuma efektiivsemaks - olgu see siis uute infosüsteemide loomisega või lihtsalt raiskamise lõpetamisega. Kokkuhoiu kohti tundub ikka väga palju olevat...

Kaevuritest kunstnikud

2010-07-04T20:12:00.003+03:00

Lee Hall "Kaevuritest Kunstnikud"
Lavastaja: Priit Pedajas
Mängukoht: Viinistu Kunstimuuseumi katlamaja
Draamateater

Kaevurid, kes pole kunagi näinud ühtegi maali ja tahaksid parema meelega õppida hoopis majandust, on olude sunnil sattunud õppima kunsti ja sellest aru saamist. Õppejõud on nendega suurtes raskustes, kuid lõpuks siiski leiab tee, kuidas kaevureid panna ennast avama, panna neid looma.

Mulle meeldivad Draamateatri suvelavastused. Neis on stiili - nii etendustes endas, kui ka mängukohtades. Lõbusad, kuid samas ka mõtlemapanevad. See kord märksõnadeks sotsialism, klasside vahelised piirid, indiviidi valikuvabadus, kunsti hind...

Ja näitlejate valik on Draamateatril suurepärane. Kohati tabasin ennast jälgimas hoopis näitlejaid, kes polnud parasjagu fookuses. Need näoilmed olid ikka super head. Eriti Guido Kanguril muidugi.

Kindlasti etendus, mida tuleb vaadata. Ja tasub varuda endale rohkem aega ka ümbruskonna avastamiseks, sest kogu Lahemaa on ilus ja (taas)avastamist väärt.

Andres Laasik: "Muhedad briti kaevurid leiavad ootamatult kunsti"

Eesti jalgpall

2010-06-20T14:56:00.001+03:00

Lembitu Kuuse on telekas: “Novikov tuleb palliga üle väljaku, annab söödu Voskoboinikovile. See saadab kõrge palli värava alla… Ats Purje lööb peaga ... posti! Uus löök peaga ... posti! Veel üks löök peaga ... ikka posti! No kuulge, andke sellele Purjele juba ükskord pall või lõpetage kuidagi see hüsteeria!”

12 parimat anekdooti Eesti jalgpallist

Iceland for Dummies

2010-06-13T00:52:00.008+03:00

Tegelikult peaks Gröönimaa olema jäämaa ja Island pigem roheline maa. Mingil müstilisel põhjusel on need nimed aga sassi läinud. Samas muidugi on Islandi rohelisus ainult petlik esmamulje - müstilisi kohti leidub seal ikka. Ja maastik on ikka lahedalt omapärane.
* Islandlaste pikaealisuse saladus - nad käivad ka talvel välibasseinides ujumas (soe vesi on tasuta käes)
* Soojaveekraanist võib kohati pea keevat vett tulla. Seega on soovitatav enne külm vesi lahti keerata
* Kõige odavam õlu poes on Saku Originaal (ainult kaks korda kallim kui Eestis)
* Kaardiga maksmine on veel levinum kui Eestis (aint kaks korda kogu reisi jooksul olime sunnitud sularaha otsima)
* Olenemata Islandi krooni suurest langusest viimaste aastate jooksul, on kõik turismiga seotud hinnad Euro suhtes samaks jäetud
* Islandlased räägivad kõik väga hästi inglise keelt. Ka maal.
* Kosed ja lambad - neid leidub tõesti iga nurga peal
* Kohad, mis tunduvad lähedal, võtavad siiski parasjagu pikalt matkamist enne kui pärale jõuab
* Islandlased on totaalsed Eurovisiooni ja ringristmike fännid
* Ühtegi raudteed Islandil ei ole
* Ööbides hostelites/guesthouse'ides/kämpingutes tasub omad linad või magamiskott kaasa haarata (vastasel juhul tuleb 100-150 krooni igas kohas juurde maksta)
* Vaalaliha maitseb täpselt nagu tavaline sealiha, aint on veidi nätskem
* Eksides Islandil metsa ära piisab kui lihtsalt püsti tõusta
* Kui ilm on kehv, siis tuleb lihtsalt oodata viis minutit (ja ilm läheb veel kehvemaks)

Pildid.

Greenland for Dummies

2010-06-12T01:37:00.008+03:00

Gröönimaa külastus jäi kahjuks ilma (ja trollide) tõttu lühemaks, kui planeeritud. Aga igal juhul oli see hoopis midagi muud, kui olen varem kogenud. Ja kunagi tahaks seal veel ringi vaadata.
* Inimesed on Gröönimaal hästi sõbralikud ja kõik ütlevad ka võõrastele tere
* Grööni keeles on sõnad müstiliselt pikalt ja täiesti hääldamatud
* Koeri on seal rohkem kui inimesi
* Vahemaad on suuremad, kui nad alguses kaardilt paistavad
* Ainus stabiilne transport ühest kohast teise on helikopter (sõltuvalt ilmast saab vahest harva ka paadi või koerterakendiga)
* Päikseprillideta pole seal midagi teha ja ka päikesekreem kulub marjaks ära
* Kevadel, enne kui laevad käima hakkavad, valitseb poes tühjus
* Palgapäevale järgneval päeval eriti keegi adekvaatses seisundis ei ole

Pildid.

Lugeda tasub ka Marko Merevoo seiklusi.

Göteborgs Varvet

2010-05-24T20:44:00.003+03:00

Tehtud. Poolmaraton. Kuidagi raske oli see kord. Või õigemini need viimased viis kilomeetrit olid rasked. Järgmine kord tuleb enne ikka natuke rohkem trenni teha, et jalad harjuksid jooksu liigutustega.

Suhteliselt ühtlane jooks oli. Alguses ikka veidi aeglasem, kuna rahvast paksult. 5 km oli raja suurim tõus - ka seal tempo natuke langes. Ja siis need viimased kilomeetrid, kus võitlesin krampidega ja seega tempo langus loomulik. Võhma oleks veel jätkunud küll.

Göteborgsvarvet: 21,1 km
Time: 01:56:59
Position: 10500

How Did Economists Get It So Wrong?

2010-05-17T00:05:00.005+03:00

Sattusin lugema Paul Krugman'i artiklit "How Did Economists Get It So Wrong?", mis eesti keelse tõlkena ilmus Vikerkaares.

Sealt artiklist jäi mulje, et paljuski on praeguses majandussurutises süüdi finantsturgude ebastabiilsus - nad siiski ei suuda ennast alati ise korrigeerida. Ka on aktisaturud liiga spekulatiivsed. Firmade väärtus põhineb pigem haipil, kui nende tegelikul väärtusel ja riskidel. Tulu üritatakse teenida lühiajalistelt tõusudelt/langustelt, mitte aga dividendidelt. See aga võimaldab ja soodustab manipuleerimist.

Tekkis väike mõte. Kuna aktsiaturgudel on siiski enamuses juriidilised isikud (fondid, investeerimispangad jms) ja nad ei käsuta tihti otseselt iseenda raha, ei tunne nad ka vastutust. Maksupoliitiliselt saaks juriidilisi isikuid maksustada kõrgema tulumaksuga aktsiatehingutelt, kui füüsilisi isikuid. Kui maksumäär oleks piisavalt kõrge, siis üks hetk ei tasuks lühiajalised tehingud enam ära ja vaatama hakataks pigem ettevõtte tegelikku väärtust.

Teoreetiliselt.

Samas see muudaks muidugi aktsiaturud tunduvalt vähem likviidsemateks ja kardan, et kaoks ka paljude investorite huvi. Ka kaotaksid investeerimisfondid oma atraktiivsuse.

"Friedman kirjutas ühes oma mõjukas artiklis aastast 1953: targad investorid teevad raha, ostes siis, kui idioodid müüvad, ja müües siis, kui idioodid ostavad, ning stabiliseerivad sellega turgu."

Tegelikkuses tundub, et see päriselt siiski ei toimi. Kuidas seletada muidu näiliselt põhjuseta nii suuri langusi?

Veel artiklist ja kinnisvaramullist. "Siiani arvati, et kinnisvarasektoris lihtsalt ei saa mulle tekkida. Kinnisvaraturud on vähem likviidsed, aga maju ostes on inimesed väga ettevaatlikud. Üldjuhul on see suurim investeering, mille nad oma elus teevad, seepärast vaatavad nad väga hoolikalt ringi ja võrdlevad hindu."

"Üldjuhul võrdlevad majaostjad tõesti väga hoolikalt hindu – see tähendab, nad võrdlevad oma võimaliku ostu hinda teiste majade hindadega. Kuid see ei ütle midagi selle kohta, kas majade üldine hinnatase on õigustatud. See on jällegi ketšupimajandusteadus: kuna kahekilone ketšupipudel maksab kaks korda rohkem kui ühekilone, siis vaieldamatult on ketšupi hind õige."

Kohati on mul tunne, et Eestis üritatakse vägisi esile kutsuda uut kinnisvaramulli. Viimase aja uudised kinnisvara analüütikutelt pasundavad kui ühest suust, et hinnad on hakanud tõusma ja euro tulek tõstab neid veelgi ja seega peaksid kõik taas kiirustama endale uue kinnisvara soetamisega. Saan aru, et peale pikka langust on kinnisvarasektoris vaja positiivseid uudiseid, kuid kui need kõlavad turuosaliste enda suust, et kostu need kuigi usutavatena. Samas leidub alati piisavalt lolle ja mull võibki hakata veerema...

Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...

2010-05-16T22:43:00.000+03:00

Andrus Kivirähk "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..."
Lavastaja: Merle Karusoo
Draamateater

Kaks Peterburg'i kuulsat arhitekti otsimas uusi välja kutseid. Ja kuigi miski seda ei ennusta, leiavad nad end varsti Tallinnast projekteerimas Saksa teatrit. Kuid kas see on ikka teater sakslastele?

Lustakas lugu Draamateatri saamisloost. Huvitav oli vaadata, kuidas inimesi järjepidevalt mõjutades on võimalik nad lõpuks soovitud suunas liikuma panna. Lavastuses võitlevad minevik (sakslased) ja tulevik (eestlased), kuhu vahele jäävad kaks vene arhitekti, kes peavad arvestama mõlema soovidega.

Lahedad osatäitmised. Eriti Ivo Uukivi Bubõri rollis. Muidu aga siiski lihtne meelelahutus.

Andres Laasik: "Vassiljev ja Bubõr tõusevad eesti sangareiks"
Andres Laasik: "Venelased ja sakslased Draamateatri juubelil"
Jaanus Kulli: "Ööliblikad ja talupojatarkus"
Madis Kolk: "Teispoolsused mõlemad need..."

Homme näeme

2010-05-15T23:14:00.002+03:00

Maria Lee Liivak "Homme näeme"
Lavastaja: Priit Võigemast
Linnateater

Tänapäeva Eesti ühiskond, kus kõigil on alailma kiire. Millesegi ei jõuta süveneda ja inimsuhted on jäänud tihti vaid pinnapealseteks, isikupäratuteks. Homme hakkan elama.

Lõbus etendus, mis sobib hästi tööpäeva lõpetuseks. Karakterid ja situatsioonid on hästi äratuntavad. Kaasamõtlemisruumi kahjuks ei jäeta ja palju stseenid on veidi liigagi üle pakutud. Aga naerda saab pea kogu etenduse. Samas vähemalt mulle jättis Võigemasti eelmine improviseeritud etendus "Hecuba pärast" tugevama mulje.

Andres Laasik: "Eesti mees on sisimas üks igavene hädine ja vinguv siga"
Rein Veidemann: "Äratundmise kergus ja valu"

Ühtne Eesti suurkogu

2010-05-14T16:51:00.003+03:00

Ühtne Eesti suurkogu
Lavastajad: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper
Mängukoht: Saku Suurhall
No99

Ühtne Eesti suurkogust on nüüd möödas juba üle nädala ja kired on vaibunud. Pean tunnistama, et ootasin sealt eelkõige šõud ja selle ma ka sain. Uue erakonna sündi ma ei uskunud ja sellise populistliku ja demagoogilise programmiga nagu nad seal demonstreerisid, oleks neil ka raske poolehoidjaid leida.

Šõu oli võimas - valgustus, trummid, muusika. Kuid midagi uut nagu ei räägitudki. Poliitika räpasusest teame me niigi. Mis häiris oligi see, et ei pakutud ise mitte ühtegi uut ideed, mitte ühtegi lahendust probleemidele. Meelde jäid Allar Jõksi ja Tiit Ojasoo kõned. Miks me koguaeg otsime mingit uut jõudu? Võib-olla tuleks jõud leida hoopis iseendas. Maailm ei muutu hetkega. Maailm muutub igal hetkel. Ja meil kõigil on võimalus sinna anda oma panus.

Te olete vabad! Vabad ise mõtlema. Vabad ise tegutsema.

Eesti aastal 2018

2010-05-10T15:50:00.003+03:00

Eesti majandus aastal 2018: Skype-saare stsenaarium

"Skype-saare stsenaariumi kohaselt luuakse Eestis innovatiivne keskkond, mis soodustab IKT ja teiste kõrget lisandväärtust tootvate majandusharude õitsengut."

Lõpuks ometi asjalik visioon sellest, kuhu Eesti riik peaks kiiresti liikuma.

Viies aastaaeg Soomaal

2010-04-06T11:41:00.004+03:00

Selle sajandi rekord Soomaal - kogetud. Seda vett oli ikka palju. Naljakas oli sõita kanuuga mööda kuuskede alleed või teha slaalomit suurte kaskede vahel. Kuigi ilm oli veidi niiske ja jahe, oli saadud elamus siiski seda väärt.

John Gabriel Borkman

2010-03-29T17:05:00.002+03:00

Henrik Ibsen "John Gabriel Borkman"
Lavastaja: Ingomar Vihmar
Draamateater

Perekond, kus poega on kasvatanud tädi ja kus isa on end juba aastateks oma tuppa lukustanud. Perekond, kes on lennanud kõrgelt, kuid siis järsult kukkunud. Kas noorem põlvkond saab vabaks vanemate mineviku pattudest? Kas ta suudab vastu seista kõigi erinevatele ootustele tema suhtes?

Ibsenlik suhtedraama, kuhu on aktuaalse teemana sisse põimunud ka pangandus ja liiga riskantne investeerimine. Jaan Rekkorilt väga mõjuv osatäitmine - võimas siis kui vaja ja minimalistlikult tagasihoidlik muidu. Nauditav etendus.

Andres Laasik: "Kapitalist Borkman võitleb lõbusalt lõpuni"

Teatri aastaauhinnad selgunud

2010-03-28T13:58:00.003+03:00

Parim lavastus: "Meie, kangelased." (Linnateater)
Parim lavastaja: Elmo Nüganen (Linnateater)
Parim naisnäitleja: Ülle Lichtfeldt (Rakvere teater)
Parim meesnäitleja: Ago Anderson (Pärnu Endla)

Eesti teatri aastaauhindade laureaadid

Suvalised mõtted

2010-03-23T12:47:00.002+02:00

E-mail. Kui kümme aastat tagasi oli e-mail veel üks peamisi suhtlusvahendeid, siis praegu loen ma e-maili vaevalt korra päevas (silmadega pealkirjadest lasen küll üle veidi tihedamalt) ja vastan veel harvem. Nii heal juhul korra nädalas. E-mail eeldab asünkroonset suhtlemist ja seega ei saa vajada kohest vastamist. Sünkroonse suhtluse jaoks on olemas ju Skype ja/või telefon.

"Do not disturb" staatus. Minu jaoks tähendab see: "Ma olen praegu koosolekul või tegelen mingi kiire asjaga. Kirjuta mulle ja ma vastan sulle kui saan vabamalt hingata".

Töövälisel ajal töötamine. Üldiselt ma taunin seda. Sest tavaliselt see näitab, et organisatsioonis pole asjad päris korras. Töötaja peaks jõudma oma kaheksa tunnise tööpäeva jooksul kõik vajalikud tegevused tehtud. Koos oma rolli muutumisega olen aga ise-ennastki leidnud viimasel ajal väikeseid asju tegemas väljaspool tööaega. Peamiselt on see olnud vastutulek teistele. Lisaks on see ka tore egopaitus: "Ma olen nii tähtis, et teised sõltuvad minust".

Paadimaks. Savisaar ei ole loll. Peale sellist talve teadis ta kohe, et Tallinna linn ei suuda kevadel uputustega toime tulla. Ja vee peal ju sõidetakse paatidega...

(Enese)iroonia. "Kindlaim märk mõistuslike eluvormide olemasolu kohta universumis on see, et keegi neist pole meiega kontakti võtnud".

Tarbetud inimesed

2010-03-19T14:12:00.002+02:00

Reko Lundan "Tarbetud inimesed"
Lavastaja: Peeter Raudsepp
VAT Teater

On mees. Oma ala spetsialist, kes ühel päeval lihtsalt koondatakse. Sotsiaalprogrammid lubavad küll mugavalt edasi elada, kuid mitte millegi tegemine hakkab vaikselt närvidele mõjuma. Ja tööd ei paista kusagilt.

Karm on vaadata, kuidas piiri peale aetud inimesed võivad käituda. Ja kui lihtne on ikkagi kaotada jalgealune, kaotada oma au ja väärikus, kaotada oma elu mõte. Ehmatavalt reaalne.

Katariina Lauk teeb taas suurepärase rolli. Tema ümberkehastumisvõime on lihtsalt imeline. Üks hetk mängida sügavalt purjus naist ja järgmisel tõsiselt elu üle filosofeerida. Kohati on mul isegi kahju, et ta suhteliselt väiketeatris on maandunud. Ta on väärt palju suuremat publikuhulka.

Tiiu Laks: "Näidend majanduslanguses Soomest tabab karakteritega otse kümnesse"
Madis Kolk: "Tarbetu taktitunne laval suretab tarviliku teema elus"
Meelis Oidsalu: "Tarbetuse kultuuri on tarvis"

Tartu maraton

2010-03-14T22:45:00.002+02:00

Tehtud. Ja nüüd, kolm nädalat hiljem, on ka vaid positiivsed mälestused alles. Aga raske ikka oli. Väga raske. Aga kõigest järgemööda.

Start. Öösel on korralikult tuisanud ja karta on, et rada on pehme. Õnneks on stardiajaks tuul vaibunud ja ka külmakraade pole liiga palju. Olen sattunud enda jaoks ilmselgelt liiga tugevasse stardigruppi. Selle asemel, et eelmise aasta poolmaratoni ajad kahega korrutada ja natuke juurde liita, on nad pigem mu aja kuskil 1,5-ga korrutanud. Igal juhul tüübid mu kõrval räägivad, et nende eesmärgiks on sõita see aasta nelja või nelja ja poole tunniga. Minu eesmärgiks oli sõita kuue tunniga...

Start. Üritan ennast tagasi hoida. Aga imelik on enda ette jätta pikka vahet eelmisega, kui igal pool kõrval käib paras sahmimine. Vaikselt siiski kiiremad rühivad ettepoole ja saan jätkata omas tempos. Suusad pole pahad ja esimene kolmandik möödub väga hea enesetundega.

Ühest asjast ma aint ei saa aru - miks kõik inimesed enne igat väiksemat küngast seisma jäävad. Praktiliselt täiesti. Ja siis käärsammul vaikselt üles tammuvad. Ma olen ikka harjunud ilusti klassikalise sammuga küngastest üles rühkima. Nii kulutangi algul palju jõudu sellele, et tõusudel vaba rada leida. Kuid kuna värskelt sadanud lumi ja eessõitjad on jätnud oma jälje, saan aru, et kui ma sama moodi jätkan, siis olen ma ikka väga varsti omadega läbi. Pehmes lumes sumpamine lihtsalt röövis liiga palju energiat. Otsustasin, et kannatan ära selle küngastel seismise.

Peale Harimäe laskumist tunnen, et kogu määre on suusa alt kadunud. Igast künkast on juba hoopis raskem üles saada. Üle ühe tankimispeatuse määrin suuski. Aga paremaks asi ikka ei lähe. Nüüd hakkab lumi vaikselt hoopis suusa alla kogunema, mis tähendab, et mäest üles annab tagasi ja mäest alla ei libise. Tuleb rohkem kätega tööd teha.

Tankimispeatustes võtan üldse rahulikult. Ja üritan võimalikult palju juua ning ka midagi hamba alla saada. Poolel maal hakkab siiski jõud raugema. Energiabatoon annab küll veel korraks väikese boonuse, kuid viimased 20 kilomeetrit on ikka väga rasked.
Jõudu annavad kolm asja:
1) enda ümber ringi vaadates näen, et ka teistel on täpselt sama raske
2) katkestada pole mingit mõtet. Siis oleks eelmised 50 km ju ilmaasjata ja kuidagi tuleb need järele jäänud 13 km ikkagi ära kannatada
3) meenutus eelmisest aastast, kus ma poolmaratonil samades kohtades lausa lendasin ja nautisin igat vahelduvtõuget

Mõtlen, mille kuradi pärast ma sinna ronisin. Ei kunagi enam. Suusatamine ikka pole päris minu ala...

Viimased neli kilomeetrit on puhas lauskmaa. Võtan ennast veel kokku ja liuglen vaikselt lõpu poole. Viimase kilomeetri sildi juures teeb üks šveitslane pilti. Ergutan teda ja saan ka ise jõudu juurde.

Finiš. 5:28 Tehtud. Väsimus on suur, kuid tunne juba hea. Ja peale sauna läheb veel paremaks. Eriti kui teistega saab muljeid vahetada. Jõuan järeldusele, et korralikuma rajaga, parema suusaga ja, mis peamine, natuke rohkem trenni tehes, olen suuteline Tartu maratoni ka viie tunniga läbima.

Järgmine aasta jälle! Kui vähegi lund on...

Ma armastasin sakslast

2010-03-09T16:14:00.003+02:00

A.H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast"
Lavastaja: Elmo Nüganen
Linnateater

On neiu ja on noormees. On armastus. Veel enne kui nad õieti kohtunudki on. On sakslanna ja on eestlane. On noormees, kes oleks pidanud lõpetama ülikooli ja on neiu, kes oleks pidanud olema paruness. On seisuste vahe. On ühiskondlik mõistetamatus. On traagiline armastuslugu.

Parim viimase aja lavastus Linnateatrit. Ja ma arvan, et mulle sattus ka just õige näitlejate koosseis - Külli Teetamm ja Priit Võigemast. Neile sekundeerimas Kalju Orro. Suurepärane näitlejatöö kõigilt kolmelt. Kogu lavakujundus on kolm tooli, üks kohver ja küünal. Masu aja minimalism. Aga töötab. Ja lasebki just näitlejatel jääda alati esile.

Kindlasti etendus, mida peab nägema.

Andres Laasik: "Suur sakslase- armastus täidab tühja ruumi"
Jan Kaus: "Eluvõitluse tühjus ime ümber"
Rein Veidemann: "Armastuse antinoomiad Nüganenilt"

Sügissonaat

2010-03-03T13:32:00.002+02:00

Ingmar Bergman "Sügissonaat"
Lavastaja: Priit Pedajas
Draamateater

Üle pika aja saab ema taas kokku oma tütrega. Palju on muutunud, kuid palju on jäänud tuha alla hõõguma ja vajab selgeks rääkimist. Perekonnadraama, kus on tunda, et mõlemad küll armastavad teine-teist ja otsivad lähedust, kuid samas on minevik ikkagi neid lõhestanud ja sellest üle saamine näib võimatu.

Psühholoogilise teatri musternäidis, kus rõhk on sõnal. Ülle Kaljuste ja Maria Avdjushko dialoogid on võimsad, täis tundeid ja emotsioone. Ingmar Bergman pakub peent sisevaadet ema-tütre suhetesse. Kõrgtasemel näitlejateater, mis sobib Draamateatrisse.

Madli Pesti: "Kirglikkuse vajalikkusest teatris"
Ülev Aaloe: "Kirjutada! Kuni mõte töötab ja käsi liigub."

Elu ja kuidas sellega toime tulla

2010-02-23T14:47:00.002+02:00

"Elu ja kuidas sellega toime tulla"
Lavastaja: Üllar Saaremäe
Rakvere teater

Igipõline teema - naised vs mehed. Mehed ei mõista naisi ja naised mehi. Kas väikese treeninguga on võimalik erinevaid poolusi teine-teisele lähemale tuua?

Esimene vaatus oli naljakam, kus mehi pandi naiste asju tegema. Võib-olla tekitas see lihtsalt endas rohkem äratundmisrõõmu. Või siis naised on lihtsalt tugevamad ja suudavad loomulikumalt olla ka matchod. Lahe oli, et etendusse toodi sisse alles vaheajal selgeks saanud Kristiina olümpia mängude hõbe.

Inna Grünfeldt: "Kultuur: Teater keskendub kollektiivsele eneseabile"

Vahepeatus

2010-02-22T17:40:00.002+02:00

Uku Uusberg "Vahepeatus"
Lavastaja: Uku Uusberg
Mängukoht: Linnateatri taevalava
R.A.A.A.M.

Kolm mõttetut meest, kes on ainukesed, kellel tegelikult on elu mõte. Võib-olla küll natuke omamoodi, muu maailma jaoks liiga lihtsad, kuid samas igavikulised probleemid. Ühel päeval aga satub nende juurde noor neiu ja kogu nende elu pööratakse pea peale.

Uku Uusbergi viimased tükid ("Vahepeatus", "Pea vahetus") on olnud suurepärased. Ja kuna ta on endiselt veel verinoor võib talt palju veel oodata ja loota. Linnateatri meeste kolmik teeb etenduse vägagi nauditavaks. Eriti jäi meelde Argo Aadli monoloog, kus ta rääkis ilma täpitähtedeta. Uskuge - see ei ole niisama lihtne. Eriti kui tekst on pigem improvisatsiooniline kui pähe õpitud.

Tsiteerides Kairi Prints'i: "Kõik on väga lihtne – elu mõtte leiab, kui loobuda otsimisest. Või õigemini mõte leiab sind. Võit on juba käes, kui seda ei püüa. Ja alati on palju tolgendamisvõimalusi."

Kairi Prints: "Peatuge hetkeks ja tolgendage: «Vahepeatus» Hüüru mõisas"
Valle-Sten Maiste: "Tugev kusimark"

Suurimad streikijad

2010-02-19T15:01:00.002+02:00

Tuleb välja, et prantslased ei olegi kõige suuremad streikijad. Hoopis kreeklased ja soomlased juhivad Euroopa edetabelit.

Allikas: Tark Investor

Linnateatri preemiad 2010

2010-02-19T14:46:00.003+02:00

Linnateater jagas preemiaid .

Tähtsamad:

Parim lavastus
Elmo Nüganen
Jean-Luc Lagarce „Meie kangelased“

Parim naisnäitleja
Külli Teetamm - Erica („Ma armastasin sakslast“)

Parim meesnäitleja
Andrus Vaarik - George („Kes kardab Virginia Woolfi?“) ja Härra Tšissik („Meie, kangelased“)

Publiku lemmik
Priit Võigemast

Kuigi ma pole veel jõudnud ei "Ma armastasin sakslast" ega ka "Kes kardab Virginia Woolfi?" vaatama, ootan ma nendest etendustest palju rohkem, kui seda oli "Meie, kangelased". Seega tundub mulle "Meie, kangelased" valik parimaks etenduseks veidi kahtlane.

Kirsiaed

2010-02-15T17:41:00.003+02:00

Anton Tšehhov "Kirsiaed"
Lavastaja: Hendrik Toompere jr
Draamateater

Peale pikka eemalolekut saab perekond taas kokku vanas mõisas, mida ümbritseb suur kirsiaed. See kirsiaed on kogu ümbruskonna luksus, kuid võlgade tõttu näib ainus väljapääs olevat see maha raiuda ja suvilad asemele ehitada. Lugu sellest, kuidas kiindumus mälestustesse, hoiab muutumast, hoiab ajaga kaasas käimast.

Vene klassikatega on üks probleem - neis on alati hästi palju keerukaid suhteid ja nii läheb tavaliselt terve esimene vaatus pelgalt nende suhete harutamisele ja õige mäng saab lahti minna alles teises vaatuses. Nii on ka Kirsiaiaga - teine vaatus on palju hoogsam ja selgem kui esimene. Kuigi tegemist on suure etenduse ja suurte rollide, jäi lavastus minu jaoks veidi kaugeks ja tundus kohati mitte väga koos püsivat. Võib-olla on asi minus, et mulle meeldivad rohkem väikesed ja publikule lähemal asuvad lavad. Draamateatri suur saal jääb publikust kuidagi kaugeks ja anonüümseks.

Rait Avestik: ""Kirsiaia" elu- ja teatriaeg"

Relationship status in pictures

2010-02-15T10:17:00.001+02:00

Alternatiivsete energiaallikate otsingul

2010-02-09T16:23:00.001+02:00

Viis huvitavat alternatiivset energiaallikat:
1. Päikesekultuurid
2. Prügi
3. Aurustumine
4. Inimeste liikumine
5. Kuu

Overcommunication

2010-01-26T13:47:00.003+02:00

Joel Spolsky kirjutab, kuidas üle-kommunikeerumine vähendab drastiliselt tööviljakust.
Paljuski tunnen ise sama - aina rohkem ja rohkem aega tööl läheb suhtlemisele ja reaalse töö tegemiseks jääb aina vähem. Samas tundub kommunikatsioon alati vajalik olevat...

Joel Spolsky "A Little Less Conversation"

Plaadisadu

2010-01-25T23:00:00.002+02:00

Aasta lõpp tõi palju häid eesti plaate. Minu üheks lemmikuks sai kohe Kosmikute "Puhas muld". Uue tulijana on suurepärane Sinine ja nende esimene album "Butterflies". Kohati küll võib-olla veidi alternatiivne, kuid joostes annab lahedalt palju energiat.

Eesti muusikakriitikute poolt valiti aasta parimaks albumiks Röövel Ööbiku "Ringrada". Kui ma varem arvasin, et nad teevad isegi minu jaoks veidi liiga alternatiivset asja, siis tegelikult on nende stiil ikka väga varieeruv. Mõned lood pigem isegi easy listening. Tõesti väga hea plaat on.

Lisaks veel 3Pead poolt kokku pandud eesti muusika kogumik "Eesti Pops", Jääääre "Öö on öö", Laura "Ultra" ja äsja ka indimuusika kogumik "Kohalik ja kohatu 3".

Igaühele midagi. :)

Ja kindlasti unustasin ma midagi väga head ära või lihtsalt pole seda veel enda jaoks avastanud. Vihjed on alati teretulnud.

Sotsiaalvõrgustiku kontaktide grupeerimine

2010-01-22T14:37:00.003+02:00

Kuidas grupeerida oma sotsiaavõrgustike kontakte:

Eestri väiketeatrite välimääraja

2010-01-17T11:59:00.001+02:00

Ekspress võtab kokku Eesti väiketeatrid:
Väikeste teatrite invasioon

Kuidas vastakse telefonikõnele?

2010-01-15T18:35:00.002+02:00

Enamus eestlasi vastab lihtsalt "jaa" või "hallo".
Mina vastan tavaliselt oma nimega.

Kuidas eestlased telefonile vastavad?

Liikluskindlustus

2010-01-15T15:51:00.002+02:00

Praegune süsteem: liikluskindlustuse maks sõltub auto registreerimise piirkonnast. Tallinnas on see palju kõrgem kui Hiiumaal või Põlvas, sest liiklustihedus on Tallinnas palju suurem ja seega ka tõenäosus õnnetuseks suurem.

Reaalselt tähendab see aga seda, et kõik Tallinna ja Harjumaa elanikud kirjutavad oma autod lelle-lehmapoegade juurde Kapa-Kohilasse ja kuigi sõidavad peamiselt Tallinnas, siis maksavad kindlustust nagu sõidaksid ainult Põlvas. Mis tähendab, et kuna ka nende autodega ikkagi juhtub aeg-ajalt õnnetusi, on liikluskindlustus Põlvamaa elanikele palju kallim, kui see oleks autode reaalsesse elukohta registreerimisega.

Minu ettepanek oleks teha süsteem lihtsamaks ja kaotada üldse igasugused piirkonnad. Eesti on nii väike, et paratamatult kipuvad enamus sõidukeist suhteliselt tihedalt jõudma ka Eesti suurematesse linnadesse. Teine võimalus oleks teha süsteem kahetasandiliseks: piirkondlikuks sõiduks mõeldud kindlustus ja üle Eestiline (Euroopaline). Nii saaksid Põlva külamehed, kes tõesti käivad oma vana mossega vaid naaberkülas poes või kaks korda aastas maakonna keskuses, oma auto kindlustatud vägagi soodsalt. Ma eeldaks, et isegi suurusjärgu võrra odavamalt kui praegu. Ülejäänud rahvas aga omaks üle Eestilist kindlustust, mis vähemalt Harjumaa elanikele jääks eeldatavalt sama kalliks. Lihtne.

Uued emotsioonid muutunud ajas

2010-01-14T23:16:00.003+02:00

Inimesed muutuvad. Ühiskonnad muutuvad. Arenevad. Nii ka meie põhiemotsioonid. Kui varemalt peeti peamisteks rõõmu, kurbust, viha, hirmu, üllatust ja vastikustunnet, siis muutunud ajad on rohkem esile toonud ka häbi, igavuse, huvi, uhkuse, armukadeduse ja armastuse.

Pikemalt: Viis emotsiooni, mis võivad jääda märkamatuks

Kajakas

2010-01-11T17:30:00.004+02:00

Anton Tsehhov, Kristian Smeds "Kajakas"
Lavastaja: Kristian Smeds
Von Krahl

Klassikaline vene suhtedraama. Millest küll liiga palju pole Smeds'i poolt alles jäetud. Või õigemini lisandusi ja vabameelseid tõlgendusi on päris palju. Oskuslikult kasutatakse ära kogu ruum ja mäng käib edasi ka koridorides, akna taga ja ka vaheajal. Etendus oli küll pikk, kuid kordagi ei tekkinud tunnet, et oleks liiga pikk. Lembit Ulfsak ema rollis oli lihtsalt super.

Von Krahl on kindlasti üks vabameelsemaid teatreid Eestis. Kajakaga jäid küll publiku taluvuspiirid kompimata ja ses suhtes võib seda etendust soovitada ka neile, kes muidu Von Krahli minna ei julge.

Merit Kask: "Kristian Smeds: kapten Kirk Soome moodi"

Viimane hüpe

2010-01-10T23:56:00.002+02:00

Klassika

2010-01-06T16:14:00.001+02:00

Aasta siis oli 2009...

2009-12-30T16:03:00.004+02:00

Oli põnev aasta. Palju positiivset, natuke ka negatiivset, kuid nagu ikka kaaluvad head asjad halvad üles.

Mis oli uut:
* Esimest korda sain väljaspoole Euroopat ja kohe kaks korda - Kanada idarannik ja San Francisco
* Käisin esimesel suuremal konverentsil (Business Of Software)
* Läbisin kaks mitte liiga pikka suusamaratoni
* Nägin omaenda silmadega NBA korvpalli
* Esimest korda mäel lauatamas
* Palju uusi inimesi, kogemusi, teadmisi...

Uuel aastal võiks nagu ikka proovida taas midagi, mida varem pole teinud. Näiteks langevarjuhüpet. Reisisihtkohtade osas oleks äge jõuda ka Aafrikasse või Aasiasse. Impossible is nothing.

Spordipalavik

2009-12-28T16:12:00.007+02:00

Jõulude ja aastavahetuse vaheline aeg on alati hea rahulik spordiga tegelemiseks ja enda talvehooajaks vormi viimiseks. Mu viimaste päevade sportlik tegevus:

Esmaspäev: Kossuliiga aasta viimane mäng (kahjuks kaotasime)
Teisipäev: jooks 7 km (7:11 min/km)
Kolmapäev: suusatamine 10 km (4:49 min/km)
Neljapäev: suusatamine 8 km (5:55 min/km)
Reede: jooks 11 km (6:20 min/km)
Laupäev: suusatamine 13 km (5:14 min/km)
Pühapäev: suusatamine 19 km (6:32 min/km)
Esmaspäev: puhkepäev
Teisipäev: jooks 7 km (5:47 min/km)
Kolmapäev: suusatamine 7 km (6:02 min/km)
Neljapäev: suusatamine 12 km (5:31 min/km)
Reede: puhkepäev
Laupäev: suusatamine 18 km (5:29 min/km)

Teatriaasta kokkuvõte 2009

2009-12-25T19:19:00.003+02:00

Nähtud etendusi suutsin kokku lugeda 25.
Enim meeldinud etendused: Pea vahetus (No99), Kes kardab Virginia Woolfi ? (No99), Kuidas seletada pilte surnud jänesele (No99).
Parim naisroll: Ita Ever (Hiilgav!)
Parim meesroll: Priit Võigemast (Pea vahetus)

Mis jäi meelde: No99 ruulis see aasta. Mitte, et teised oleksid olnud kehvemad, kuid kuidagi jäid enim meelde ikkagi No99 etendused. Mis sest, et paljuski külalisnäitlejate tõttu (Priit Võigemast, Märt Avandi, Hendrik Toompere Jr). Samas oli ka Linnateatris taas palju põnevat (Arbuusisuhkrus, Minu tädi, Meie, kangelased). Mulle meeldib psühholoogiline teater. Meeldivad sõnumid, keerukad mõttelennud, meeldib mängulisus.

Kui eelmine aasta arvasin, et keskendun see aasta veidi rohkem ka väiksemate ja provintsiteatrite etendustele, siis tegelikkuses jäid peamisteks ikkagi Tallinna neli suuremat teatrit: Draamateater, Linnateater, No99 ja VAT teater. Võib-olla siis järgmine aasta jõuan rohkem ka mujalegi. Eriti kuna masu tõttu uusi etendusi väga palju välja tooma ei kiputa.

Parimat naisrolli oli veidi raske välja tuua. Eriti säravalt jäigi meelde vaid Ita Ever. Mees näitlejatest oli minu meelest suurepärane aasta taas ka Hendrik Toompere Jr'il.

Kes kardab Virginia Woolfi?

2009-12-10T16:22:00.003+02:00

Edward Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?"
Lavastajad: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper
No99

Vana abielupaar, kellele tulevad külla noor mees ja noor naine. Algab psühholoogiline mäng, kus võitjaid ei ole. Mis on tõde, mis on vale? Tüdimus, vihkamine, üksindus, pettumine, lojaalsus, kirg, usk, armastus - emotsioonid seinast seina. Käib võitlus elu ja surma peale. Kas inimese soov olla õnnelik on piisav selleks, et suuta elada õnnelikku elu?

Psühholoogilise teatri tippteos, kus dialoogil on suur roll. Kolm tundi tihedat teksti jälgida on raske, aga nauditav.

Taaskord suurepärane osatäitmine Hendrik Toompere jr ja esimene roll, kus Marika Vaarik mind ei häiri - ekstsentrilise Martha roll talle täitsa sobib. Ka Mirtel Pohla suudab väga nauditavalt mängida veidi liiga palju joonud neiut.

Kindlasti üks selle aasta parimaid etendusi.

Madis Kolk: "Rebitud siltidega pudelimängud"
Kristi Eberhart: "Ühel neetud purjus ööl"

Pikk pink

2009-12-01T15:28:00.005+02:00

"Pikk pink"
Lavakunstikooli 24. lend
Mängukoht: Hobuveski

Viiest lühietendusest koosnev popurrii lavaka viimase kursuse näitlejate poolt. Alustatakse tõsisemalt Tsehhoviga ning minnakse aina lõbusamaks ja ülemeelikumaks. Tuleb tunnistada, et noortele sobib rohkem mängulisus ja improvisatsioon. Tõsisemaid asju jõuavad nad hiljem ka teha.

Lauri Kaldoja sai Panso preemia.

Janar Ala: "Lavakate "Pika pingi" viis lugu, üksteisest sõltumata"

Sinul on meretäis hirmu

2009-11-23T14:48:00.003+02:00

Maria Lee Liivak ja Lauri Lagle "Sinul on meretäis hirmu"
Lavastaja: Lauri Lagle
Draamateater

Lugu noortest, kes tahavad ära oma küprok-kodust. Tahavad otsida armastust ja õnne. Tahavad teha tõeliseks oma lapsepõlveunistuse - teha bändi. Lugu muusikast ja elust ja elust muusikas.

Pika ja veniva sissejuhatusega etendus, kus pildid vahetuvad liiga kiiresti ja tunduvad täiesti seosetud. Teine vaatus oli küll veidi selgema ideega ja vähem hüplev ning seega jäi ka üldmulje positiivsem. Kohati oli laval rohkem rock-kontsert kui etendus ja mul oli veidi kahju vanapaarist, kes mu kõrvale istuma oli juhtunud. Tundus, et nad kohe üldse ei nautinud nii kõva muusikat. Aga noored näitlejad on ikka kõik hämmastavalt head muusikud/lauljad.

Eva Kübar: "Teater lõhub ja laamendab julgesti, ei karda"
Rait Avestik: "Kontsertetendus hirmude vastu"

Kodanikuühiskond

2009-11-21T19:46:00.002+02:00

Kuskilt kuuldud või loetud idee: inimestel peaks olema õigus ise otsustada, millistele organisatsioonidele või ühingutele oma tulumaks suunata. Teatud protsendi ulatuses. Et inimesed saaksid ise otsustada, kas nad toetavad parteisid või tuletõrjujaid, puuetega lapsi või pensionäride laulukoori, teede ehitust või sujuvamat ühistransporti. Nii saaksid kodanikud ise aktiivselt riigi juhtimises kaasa rääkida ja riik ei kaugeneks inimestest.