Depressiivsed Eesti väikelinnad

Depressiivsed Eesti väikelinnad,
kus keldripoodides on jube kõrged hinnad,
kus ringi jalutavad noored kaunid emad
ja nende emad, kes pole enam kenad.

Depressiivsed Eesti väikelinnad,
kus õhtul pole mitte kuhugile minna,
kus elu unistus on kasutatud bemar
või eramaja ning suur-suur-suur-suur peenar.

Seal mehed alalõpmata on täis.
Seal Smilers ikka suvetuuril käib.
Seal jaanitulel alati saab keegi lõuga.
Seal raha teenitakse toore jõuga.

Depressiivsed Eesti väikelinnad -
meil väga tihti pole põhjust sinna minna,
kus igalpool ei voha hullult kaubandus,
kus mõned endiselt ei lukustagi ust.

Depressiivsed Eesti väikelinnad -
sind justkui ajaks naerma,
kuuldes mõnda nime neist.
Sa justkui häbeneks,
kui keegi küsib mõnda neist.
Sul on üks saladus, sa oled ühest neist.

Seal kõiki tunned hästi nimepidi -
on kask ja tamm ja kuusk ja lepp ja saarepuu.
Seal lemmik spordiala meeleheide.
Sa olid oma klassi parim.
Sa olid oma maja parim.

Seal depressiivsed Eesti väikelinnad...

Hu?