Suusalumi, suusalumi...

Sellest aastast olen oma kestvusürituste kavva võtnud ka suusamaratonid. Tegelikult üritasin juba eelmine aasta, kuid siis oli lumega suhteliselt kehvasti.

Kõige pealt siis Kõrvemaa maraton. Eesmärgiks mitte saada võitjalt ringiga sisse ja lõpetada vähem kui nelja tunniga.

Millegi pärast olin ma paigutatud tugevamasse stardigruppi. Kohe stardis küll jäin pea viimaseks. Üritasin meelega võimalikult rahulikult võtta, sest teadagi, Kõrvemaa rajad ei ole mitte lihtsad. Ja ka mitte laiad. Kui teine stardigrupp ja lühikese maa sõitjad mind kiirelt kinni püüdsid pidin peamiselt tegelema nende mööda laskmisega ja korralikult sõita oli raske. Esimene ring oli siiski enesetunne hea ja kõik sujus. Kohe teise ringi algul sai aga järsku jõud otsa. Tõuka ja tõuka, aga edasi ei saa. Täielik surm. Ma pole ühelgi xDreamil end nii tühjana tundnud. Kuidagi siiski lonkisin lõpuni. Samas eesmärgid said täidetud ja järgmiseks aastaks võimalus olla paremas vormis.

Möödunud nädalavahetusel oli Tartu maraton. Lühike distants. Eesmärgiks lõpetada kolme ja poole tunniga.

Ma olen alati arvanud, et klassikat on kergem sõita kui uisku. Hea suusaga muidugi. Ja suusk oli hea. Lisaks suurepärane ilm. Rahvamass oli muidugi palju suurem, kui Kõrvemaal. Seega esimesed 10 km tuli vaikselt teiste järel hiilida. Siis aga hakkas rohkem ruumi tekkima. Samas oli kellestki möödumine ikkagi raske, sest öösel sadanud lumi tähendas, et libises ainult jäljes ja seega kõrvalt mööda trügimine nõudis alati lisa jõudu. Õnneks seda jõudu see kord jagus ja jäksasin lõpuni pingutada. Vähemalt mulle endale tundus, et mu viimased kolm kilomeetrit olid kogu mu distantsi kiireimad üldse. Väsimust nagu polnudki. Veendusin, et olen võimeline läbi sõitma ka pika maratoni.

Kõrvemaa maraton (vaba, 38 km): 288. koht; aeg 3:30:52 (~10,8 km/h)
Tartu maraton (klassika, 31 km): 336. koht; aeg 2:55:05 (~10,6 km/h)

Ja kui ma mõtlesin, et selle aastase xDream sarja jätan peamiselt vahele, siis järsku hakkas pakkumisi uksest ja aknast sisse sadama. Ja kuna me pole kunagi osanud "ei" öelda, siis olengi end juba kolmele etapile ära lubanud. Oehhh.