Tööst, lasikusest ja õnnelik olemisest

"Suurel osal inimestest ei olegi üldse hetke, kus kõik töö oleks tehtud. Ikka on pooleli, üks tähtaeg ajab teist taga. Inglased võivad ju teinekord rääkida ka ilmast, aga põhiliselt räägivad inimesed omavahel sellest, et on nii palju tööd, aga üldse ei viitsi ja tahaks puhata ja mängida, aga ei saa. Kusjuures situatsioonid, kus sellist juttu räägitakse, on just töövälised. Nii tuleb välja, et kõik meie puhkehetked on täidetud tööga: me mõtleme pidevalt sellele, mida me peame tegema. Palju vähem mõtleme sellele, mida parajasti teeme. Nii elabki inimene pidevalt “endast väljas” ega saagi hästi aru, kas ta on ka õnnelik või mitte."

"Õnnelik olemiseks on vaja aega. Ilmselt me tunnemegi end sellepärast kõige õnnelikumana hetkedel, mil meeled on vallanud mõni suur tunne ega oska enam selgelt mõelda. Näiteks armunud olles – kohustused on peast pühitud ja mõtted viibivad ainult ühel teatud isikul. Võib-olla polegi õnnelik olemise põhjus nii väga see armumise objekt ise, vaid fakt, et miski suudab tekitada hetki, mil me ei mõtle töö ja murede peale, vaid lihtsalt oleme ja naudime."

Kairi Prints: "Laisqús Condiites"