Folk

Folk nagu ikka oli super, kuigi veidi väsitav. Kogu keha valutab ja hääl pole ka veel täielikult taastunud. Neli päeva järjest hüpata pole lihtne.
See kordset folki iseloomustas minu jaoks kindla peale minek. Mõningaid häid asju sai isegi mitu korda kuulatud. Varasematel aastatel olen võib-olla veidi rohkem otsinud ka midagi gurmaanidele. Võib-olla järgmine aasta jälle. :) Samuti sai lõunaseid kontserte veidi kergemalt võetud, et siis õhtul peamiste esinejate ajal vormis olla.

Vägilased ja iirlased on ikka alati üle prahi. Vägilaste kontsert möödus nii kiiresti, et ma ei saanud arugi. Ja nad suudavad alati rahva tantsima panna. Ööpimeduses toimunud Virre oli samuti väga lahe, uue tulijana üllatas Diskreetse Mango Trio. Tõeline energiapomm tuli aga see kord Rootsist - Tummel. Nende muusika on paljuski mustlasmuusika sugemetega ja seega väga elav. Võib öelda, et nad olid sama energeetilised, kui selle ala lipulaev Haydamaky. Isegi oma pasunamees oli neil olemas. :D
Iiri muusikat esindasid folgil Altan Iirimaalt ja Filska Šetlandi saartelt. Mõlema järgi sai väga hästi tantsida, kuid olid ka mõned väga ilusad ballaadid. Filska lubas igal juhul juba varsti Eestisse tagasi tulla. :)

Folgil on hea olla. Alati on palju sõpru ümber ringi. Alati leiad mõne uue või siis taasavastad mõne vana.
Keegi oli teinud väikese uurimuse, mis inimestele folgiga seostub. Esimesena oli peamiselt meelde tulnud palju ilusaid neiusid ja Karksi õunasiider. Edasi ka palju sõpru ja väga hea muusika. Nii see folk on - silmarõõmu igal pool. Ja hetkel igal juhul kuulan Vägilaste uut plaati.

risti pirbe iret piret pirberist...


Uff: Ärge andke mulle nii palju alkoholi!
Estonian Air: Kuhu sa täna lennata ei taha?