Iguaani öö

Tennessee Williams "Iguaani öö"
Lavastaja: Ingo Normet
Linnateater

Endine vaimulik, kes nüüd on sunnitud veeringuid teenima turismigrupi juhina, satub koos feministide grupiga Costa Verde külalistemajja. Nõrkus noorte neiude vastu on ta kogu grupiga tülli ajanud ja lohutust otsides avastab ta, et on tegelikult kogu oma eluga ummikus.

Lugu eneseotsimisest ja leidmisest. Olemasoleva nautimisest ja loobumisest sellest, mis on su haardeulatusest väljas. Romantiline väike hotell, meri ja rand...

Nauditav dialoog Piret Kalda ja Rain Simmuli vahel. Samuti on lahedad väikesed käbedad mehhiko poisid.

Rein Veidemann: "Meeleheide ja lootus linnateatris"
Kristi Eberhart: "Iguaan laguneva veranda all"
Maris Balbat: "Williamsi kangelase jõuline lavaletulek Linnateatris"

Arbuusisuhkrus

Richard Brautigan "Arbuusisuhkrus"
Lavastaja: Jaanus Rohumaa
Linnateater

Romantiline lugu arbuusidest. Punastest, hallidest, mustadest ja tummadest, kollastest. Utoopiline maailm, kus kõik on tehtud arbuusisuhkrust, kus pole vägivalda ega egoismi. On vaid idüll ja vaikne kooselu. Idüll, mida segavad vaid juba peaaegu unustatud tiigrid ja unustatud asjad. Asjad, mille otstarbe oleme unustanud ja mida me lihtsalt kuskile toanurka kogume.

Hästi lahe valgustus ja mäng sellega. Ning Hele Kõre nägi lühikeste kräsus juustega väga armas välja. Mõnusalt unustusse viiv ja rahustav etendus.

Madis Kolk: "Arbuusisuhkru muuseum on seekord suletud"
Maris Meiessaar: ""Arbuusisuhkrus" näitab musta-valge maailma valu"
Andres Laasik: "Lillelaste ilus draama silitab kunstihellusega"

Mälestusmärk siilile udus

Kiievis avati mälestusmärk multikale "Siil udus".
(clap)
Esimene õudusmultikas ikkagi...

Hiina filosoofia

Põhipostulaat: "Ära higista!"

Pedro Paramo

Juan Rulfo "Pedro Paramo"
Lavastaja: Ingomar Vihman
Draamateater

Ühe perekonna lugu. Lugu surmast, usust ja hingedest. Lugu Pedro Paramo'st - isast, keda tullakse otsima, kuid eest leitakse vaid surnud küla. Pole olemas tulevikku ja minevikku, elu ja surma. On vaid hetk, milles viibid praegu, hetk kus kõik eksisteerib korraga.

Väga segane ja raskesti jälgitav lugu. Hästi palju tegeleasi ja kõikide nimede ning rollide meelde jätmine oli suhteliselt võimatu. Samas muidugi oli näitlejatena kokku aetud kogu Draamateatri raskekahurvägi ja kõik mängivad hingestatult. Paljuski meenutas see etendus "Sada aastat üksildust", kus raamatu varasem lugemine aitas kaasa loo mõistmisele. Peaks "Pedro Paramo" vähemalt tagant järele läbi lugema...

Madis Kolk: "Kui maagiline saab olla realism?"
Andres Laasik: "Pedro Paramo otsimine andis midagi olulist "

Elu lätis

http://drbarman.blogspot.com/2009/01/miks-on-tore-elada-eestis-mitte-ltis.html

Not enough whiskey

"Too much of anything is bad, but too much whiskey is just enough."
Mark Twain

Kodukakk - aasta lind 2009

Aasta lind 2009 on kodukakk.

Voldemar

Andrus Kivirähk "Voldemar"
Lavastaja: Merle Karusoo
Draamateater

Rong. Kivimäe. Peale tuleb Voldemar Panso, kes ruttab linna oma esimese lavastuse esietendusele. Rongis aga satub ta suhtlema teiste reisijatega ja koos jutustatakse noore Voldemari kasvamise ja arenemise lugu.

Kivirähk oma tuntud headuses. Põhirõhk on dialoogil ja joomisel - viin, teater, armastus, sõda... Väike osake Eesti ajaloost ja Panso kujunemise põhilised mõjutajad. Tiit Sukk nimiosas on kui Panso ise ja ka Guido Kangur teeb väga nauditava rolli.

Kindlasti etendus, mida tasub vaadata.

Kristi Eberhart: "Voldemar ehk Portreed temas ja tema ümber"
Madis Taras: "Kivirähki „Voldemar” on lavaküps"

Kole kui öö

Miks on olemas väljendid "kole kui öö" ja "ilus kui päev"?
Tihti on öögi väga ilus.
Kõik need tuhanded tähed...
Öö vaikus, öö lõhn...

Olukorrast riigis

"Täiendav välisraha oleks meie majandusele täna ju nagu pudel õlut pärast joomist - läheb paremaks, aga [tsüklist] välja ei tule."
Hansapank-Eesti juht Priit Perens

Suusalaager

Eelmine nädal, kui Tallinnas terendas vaid must maa, viibisin mina Lõuna-Eestis suusatamas. Kolm esimest päeva Otepää ja Kekkose radadel, nädalavahetuse aga Kuutsemäel lauatamas. Talvesport on ikka lahe.

100 asja, mida me aasta tagasi ei teadnud

1. Viktoriaanid uskusid, et suitsetamine puhastab kopse.
2. Politsei ei ole kohustatud pärast asitõendite kogumist mõrvapaika koristama.
3. Kaheksajalad vajavad mentaalset stimulatsiooni.
4. Etikett nõuab, et mees räägib õhtusöögi esimese käigu ajal daamiga oma vasakul käel ja pearoa ajal daamiga oma paremal käel.
5. Nii meestele kui naistele tunduvad vastasugupoole esindajate pikad jalad atraktiivsed - kuid siiski mitte liiga pikad jalad.
6. Porgandid olid lillakat värvi.
7. USAs on müügil ainult siseelunditeta haggist.
8. II Maailmasõja ajal aitas karu tassida Poola vägede sõjamoona.
9. Rootslastel on sõna, mis tähistab meest, kes külastab prostituute - torsk.
10. Inimesed on enim depressiivsed 44 aasta vanuselt, samas kui hea tervise juures 70-aastane on sama õnnelik ja vaimselt terve kui 20-aastane.

Edasi saab lugeda BBC lehelt.

Kullisilm

"Olla tähendab teha" - Sokrates
"Teha tähendab olla" - Jean-Paul Sartre
"Te-daa, te-daa, ollallaaa" - Frank Sinatra
Kurt Vonnegut

Nädala tsitaat

"Ilmaelule nii omase paradoksina võib inimesed jagada kaheks: nendeks, kes oskavad oma andmeid kaitsta, ja nendeks, kellel on vaja oma andmeid kaitsta. Nende rühmade kattuvus on paraku üsna tilluke."
Mart Parve

Riia, mu arm

Veel vana aasta sees sai veedetud mõnus nädalavahetus lähimas suurlinnas - Riias. Palju räägitud Läti majanduskriis silma ei hakanud - inimesed olid ikka rõõmsad ning Lido ja kaubanduskeskused rahvast pungil täis. Vaid Jurmala veepargis oli veidi vaiksem ning tundus, et ka kütte pealt olid nad kokku hoidma hakanud. Häirivalt palju oli igal pool eestlasi - aga eks Eesti olegi parajalt Riia eeslinn. :)