Vombat
Andrus Kivirähk "Vombat"
Lavastaja: Merle Karusoo
Draamateater
Müstiline olend Vombat, kes elab saunas, kellest on paljud kuulnud, kuid vaid vähesed näinud. Ja etenduse lõpuni ei näe saalist teda keegi. Ainult kuulevad.
Tüüpiline Kivirähu jant, kus ironiseeritakse eestlase ja tema kommete üle. Tegevus keerleb peamiselt ümber minevikumälestuste, kuhu kaugelt tulnud suguvõsa uurija üritab oma uudishimuga kiilu lüüa. Inimeste vahelised suhted, nende tähtsus hetkel, minevikus, tulevikus. Kas see, kes elab minevikuta ikka elab tulevikuta?
Teine vaatus oli veidi hoogsam kui esimene ja lõpuks ei suutnud näitlejad isegi vastu panna ja turtsusid laval samamoodi nagu publik saalis. Kindlasti etendus, mida tasub vaatama minna.
Rein Veidemann: "Sinimustvalge lipuga vombatid ja kummitavad Tolkienid"
Andres Laasik: "Kirev maailm pakub põnevaid mänge, mis lihtsa elu eemale ajavad"
Margit Tõnson: "Teatriring: Mängu ilu ja tõe valu"
Sildid: teater
posted by Unknown @ 16:29
1 Comments:
Ära võta Kivirähku liiga lihtsalt. Kui see tundub lihtsalt jant, siis tõmbab Andrus sul lihtsalt tooli alt ära. Lihtne :)
Aga kui mõtestaks lavastust selle nurga alt - identiteet ja roll. Identiteedi olemine või puudumine, identiteedi asendumine rolliga.
Igaüks meist mängib mingit rolli. See peaks/võiks välja kasvada meie identiteedist. Aga kui inimene ei tea, kes ta täpselt on , siis ta ju püüab endast luua sedea kedagit. Siis võib ta olla päkapikk või lohe või vabadusvõitleja. Muuseas miks mitte siis ka vabastaja või vähemalt vabastaja lapselaps. Ja sama raevukas reaktsioon kui Rullingu neegrijuurte leidmisele tuleb ka siis kui saadakse teada, et mälestuste järgi Berliini vabastanud vanaisa oli tegelikult joomise pärast maha lastud marodöör. Ja sama naljakas on kah.
Postita kommentaar
<< Home