Meie, kangelased

Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased"
Lavastaja: Elmo Nüganen
Linnateater

Näitetrupp. Mis ei hiilga just oma andekusega ja selle tõttu ka publikurohkusega. Liikumas ühest linnast teise, proovides kuidagigi ots-otsaga kokku tulla. Vähehaaval selguvad näitlejate tegelikud ootused ja lootused.

Kafkalike mõjutustega näidend rändteatrist, nende repertuaari otsingust, omavahelistest suhetest. Mis neid seob? Miks on trupp jäänud vaatamata raskustele ikkagi kokku?

Andrus Vaariku Linnateatrisse tagasitulemise etendus. Mitte küll veel pearollis, kuid siiski laval vägagi nähtav.

Teine vaatus oli ilmselgelt palju tugevam kui esimene. Karakterid tulid palju selgemalt esile. Tekkis konflikt, emotsioonid. Eriti jäi meelde Anu Lambi soolo (mis sest, et ta hääl mind endiselt vägagi häirib).

Rein Veidemann: "Korraga hümn ja reekviem väikesele inimesele"
Andres Laasik: "Kodutu trupi rabelemisest nõrgub elumõtet"
Veiko Märka: "Näidendi ja raamatuga ­Euroopa taladel turnimas"
Triin Sinissaar: "Teistmoodi kangelased"
Tanel Lepsoo, Anu Lamp: "Me ei ole kusagil"
Tiiu Laks: "Andrus Vaariku suur unistus, Kafka ja teater tänasest Linnateatris"