Nädala tsitaat

Thomas Eriksson, Swedbank Roburi juhatuse esimees: "Võib öelda, et olime liiga riskikartlikud."

Hansapank riskis vähe raha paigutamisel, aga millegi pärast olid nende pensionifondid kõige suuremad kukkujad. (rofl)

Kuidas internet meid rumalaks muudab

Nicholas Carr: "Kuidas internet meid rumalaks muudab"

Huvitav artikkel internetist ja selle mõjust meie keskendumisvõimele.

Tänud K.-le jagamise eest.

Talendid koju

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda on alustanud projektiga "Talendid koju". Igati tore projekt kui sellest ikka midagi tõsisemat välja koorub. Oleks ju täitsa ideaalne, kui noored teevad oma kraadi välismaal, omandavad seal mõned aastad kogemusi ja tulevad siis tagasi Eestisse neid rakendama.

Teisest küljest aga peaks pöörama ka tähelepanu, et juba tunnustatud spetsialistid ei kipuks uuesti välismaale. Paralleelseks küsimuseks võiks kujuneda, kuidas teha talentidele Eestis töötamine väljakutsuvaks? Eesmärgiks võiks olla võimalikult teaduspõhise tootmise Eestisse meelitamine, koostöö ülikoolidega ja tõeliselt innovatiivsete toodete välja töötamise. Et leiduks ka Eestis rohkem motiveerivaid ja hästi tasustatud töökohti.

Helesinine vagun

Andrus Kivirähk "Helesinine vagun"

Lavastaja: Taago Tubin

Ugala

Sünnipäev, mis vaikselt kujuneb nostalgia õhtuks. Viin paned parimas eas mehed meenutama vene aega ja selle jaburdusi.

Esimene vaatus ei pakkunud midagi uut - aint vanad ja ära leierdatud meenutused. Teises vaatuses see eest on Kivirähk lõpuks ka konflikti sisse toonud - "veel vene aega mäletav põlvkond" vs nooremad. Kas minevikku peab mäletama? Või tuleks ikka vaadata tulevikku? Kas raamatute lugemine on oluline või peaks keskenduma suhtlemisele ja kogemuste/arvamuste vahetamisele? Ja ka etenduse lõpp on veidi ootamatu.

Kokkuvõttes Kivirähulikult lõbus etendus ja teine vaatus tõesti päästis õhtu.

Jürgen Rooste: "Enne ketšupipudelite aega"

Enn Siimer: "Julmad mängud publiku naeru saatel"

Mängud tagahoovis ehk because

Edna Mazja "Mängud tagahoovis ehk because"

Lavastaja: Viktor Rõžakov

Draamateater

Neiu, kes langeb grupi-vägistamise ohvriks. Kuid kes on tegelikult süüdlane, kes on provokaator ja kas neiulgi oli oma roll selles mängida? Kas karistada peaks saama aint kuriteo tegija või ka vaikselt taustal töötav organisaator? Kas maailm on alati must-valge?

Huvitavate keerdkäikudega psühholoogiline etendus, mille aluseks on reaalselt toimunud kohtuprotsess. Väga hästi näidati ära, kuidas sihikindlalt gruppi mõjutades on võimalik see panna tegema seda, mida sina tahad. Mängima just sinu plaanitud mängu.

Eva Kübar: "Vägistamislugu, mis jõudis kohtusaali ja teatrilavale"

Andres Laasik: "Karmi kohtuasja süüdistuskõne kõlab laval kunstiliselt vaimustavalt"

Rait Avestik: "Lavastus (v)east, mil pallist saab peenis"

Toatüdrukud

Jean Genet "Toatüdrukud"

Lavastaja: Hendrik Toompere jr

Mängukoht: Rakvere pangamaja

Rakvere teater

Toatüdrukud, kes tahavad olla proad. Kes tahavad olla ilusad ja rikkad, austatud. Ja selleks hakatakse punuma intriige, käitudes jälgi jätmata, mängides.

Totaalne girl-power. Kuigi veidi sünge etendus, kus tihti peale ei saa aru, kes kellega parasjagu mängib ja mis rolle täidetakse, peitudki selles ta lummus. Juba lavakujundus on väga väljapeetud: must, punane ja valge. Juurde veel pitsid, sukad ja mustad ürbid ning peeglid, peeglid, peeglid...

Pingeline psühholoogiline näidend, mis jääb veel pikaks ajaks häirima. Kindlasti etendus, mida peab nägema.

Jaak Allik: "Kolm pahelist toatüdrukut pakuvad lõikavat sotsiaalsatiiri"

Andres Laasik: "Toatüdrukute sukkade võim muudab maailma"

Jaanus Kulli: "Toompere mängib surma, erootika ja toatüdrukutega – ka publikuga"

Pille-Riin Purje: "Kombinee väel jumala jalgsi Kuradisaarele"

... Viimane lint/ Saare esimene lint

... Viimane lint/ Saare esimene lint

Kontseptsioon: Tanel Saar

Näitejuhid-konsultandid: Rait Avestik ja Aare Toikka

Mängukoht: Rahvusraamatukogu tornisaal

VAT Teater

Täis elujõus noormees lindistamas oma mõtteid elule. Sekka ka juba vana Krappi mõtteid Jüri Järveti esituses. Väga huvitav kontseptsioon - etenduses olid osavalt ühendatud Saare lintide sisselugemine ja Järveti lintide taasesitamine. Nii plaanib ka Saar 30 aasta pärast Becketti "Krappi viimase lindi" sisse lugeda. Seega oli tegemist alles nagu esimese vaatusega.

Krappi enda mõttekäigud alati päris kohale ei jõudnud. Pigem oli tegemist sellise voolava mõttelennuga, kus mõnusam oli jälgida protsessi kui konkreetset mõtet. Tehniliselt oli väga lahe, kuidas videolt Järvetit lastes ta pea täpselt Saare valge särgi peale projekteeriti. Igal juhul väga huvitav etendus vaatamiseks.

Tiiu Laks: "Tanel Saare omapärane duett Jüri Järvetiga"

Tiiu Laks: "VAT-teater vaatab 30 aastat tulevikku"