Gilgameš ehk igaviku nupp

"Gilgameš ehk igaviku nupp"
Lavastaja: Peeter Jalakas
Mängukoht: Kultuurikatel
Von Krahl

On kangelane ja on jumalad. Mis teeb kangelasest kangelase? Mis radu tuleb käia, et saada kangelaseks? Mis on igavene elu? Kas kangelased elavad igavesti? Just nendele küsimustele etenduses vastust otsitaksegi, abiks vana Babüloonia  kangelaseepos.

Taas kord on von Krahli teater võtnud ette suured küsimused ja pakkunud neile ka vastuseid. Väga hästi ära kasutatud ruum ja kunstiline lahendus. Super heli ja mõnusalt filosoofiline sisu - kõik eeldused heaks etenduseks. Ja super etendus Gilgameš ongi.


Valner Valme: "Gilgameš ja inimkonna eksistents"
Heili Sibrits: "Tänapäeva kangelased Katlas"
Kairi Prints: "Kumb on sinu kangelane: Homeros või Tuhkatriinu?"
Ott Karulin: "Reset ehk Igaviku nupp"

The Black Rider

William S. Burroghs & Tom Waits "The Black Rider"
Lavastaja: Christian Römer (Saksamaa)
Mängukoht: Kultuurikatel
VAT teater

Jahimeeste (metsavendade) kogukond, kuhu satub kogemata kleenuke raamatupidaja ja armub jahimehe tütresse. Isa aga nõustub oma tütre andma vaid mehele, kes teeb absoluutselt täpse püssilasu. Vältimaks läbikukkumist teeb noor Wilhelm lepingu saatanaga ja saab alati täpselt märki tabavad kuulid. Kuid nagu ikka on saatanaga lepingutel ka teine pool...

Taaskord on kultuurikatlasse sobitatud väga sobiv etendus. Ruum, heli, valgustus - kõik oli super. Samas lugu ise ei köitnud absoluutselt. Mingit pinge kerimist ei tekkinud ja tipppunkt läks minust igal juhul mööda.

Muusikalid ei ole minu žanr. Tean seda. Kuid samas tundus, et ka ülejäänud publik ei saanud etendusest aru ja ei tulnud kaasa. Kahju. Oleks oodanud palju rohkemat. Ahjaa, põtrade tants oli kogu etenduse kõige ägedam koht.

Muusikalide fännidele kohustuslik juba idee ja mängukoha pärast, ülejäänutel soovitan pigem hoiduda.

Heili Sibrits: "Katlas sõlmitakse leping kurjaga"
Heili Sibrits: "Saatan Lauri Saatpalu publikut tillist ei tõmba"
Tambet Kaugema: "Deemonlik nüüdisaegse inimese allegooria"

Härra Biedermann ja tulesüütajad

Max Frisch "Härra Biedermann ja tulesüütajad"
Lavastaja: Kristjan Üksküla
Linnateater

Härra Biedermann on väike-ettevõtja , kes on just äsja vallandanud oma kauaaegse töökaaslase. Just samal õhtul tuleb ta ukse taha hulkur, ja et natukenegi tasakaalustada oma patte, pakub ta hulkurile öömaja. Kuid too hulkur ei taha enam kuidagi lahkuda ja hoopis kutsub veel sõbragi endaga koos härra Biedermann majja. Kas nemad ongi tulesüütajad? See küsimus jääb vaest härra Biedermanni kuni lõpuni vaevama.

Kas liiga palju headust on alati hea? Kas headusele tasutakse alati heaga? Miks ausus tundub alati kõige ebausutavam? Nendele küsimustele paneb see lavastus kindlasti mõtlema. Samas annab etendus ka kohe vastused. Nii et saalist lahkudes on tunne, et endale ei jäänudki millegi üle mõtiskleda. Kristjan Üksküla lavastajadebüüt.

Lõbus etendus väga heade näitlejatega. Tasub vaadata, kuid hilisemaks aruteluks ainest ei anna. Juba saalist välja astudes oli tunne nagu poleks teatris käinudki. Ajaaa, lavastuse tegelaste soengud (parukad) olid vägagi ägedad ning Argo Aadli sobis oma rolli nagu valatult.

Meelis Oidsalu: "Uuskonservatiivsuse võimalikkusest"
Andres Laasik: "Kristjan Üksküla ei vigurda"