Israel for dummies

Sügisel sai otsitud võimalusi päikesereisiks ja kuna soov oli ka natuke ringi vaadata ning kultuuri ja loodust nautida saigi valitud sihtpunktiks Iisrael. Ja peab ütlema, et see oli väga äge reis.

Kui keegi peaks kunagi tahtma minna Egiptusesse, siis soovitan pigem minna Iisraeli. Iisraelis on olemas kõik see sama, mis Egiptuses (päike, kultuur), kuid puuduvad igast tüütused (joodamatu kraanivesi, igal pool ligi tükkivad kaubitsejad jne). Iisrael on palju euroopalikum, kuid väikese miinusena ka veidi kallim.

Liiklus on Iisraelis kohati suhteliselt hullumeelne. Signaalitamine on oluline igal väiksemalgi võimalusel ning linnad on lootusetult umbes ja stessirohked. Millegi pärast pole ka ükski kaardivalmistaja suutnud Iisraeli teid ära kaardistada, seega ilma GPS seadmeta sõit tegi asja veel omamoodi keeruliseks. Teed samas on üldjuhul väga head. Aint Palestiina aladel tuli ette veidi ka kehvemaid olusid.

Turvalisuse pärast ei tekkinud mingit muret. Ainus kõhe hetk oli päikeseloojangul Jeruusalemma vanalinnas, kus kohati olid politsei patrullid, kes peatasid me tee ja ütlesid, et sinna pole meil ohutu minna. Ja siis kõrvaltänavatele sattudes tekkis tõesti veidi kõhe tunne. Muidu aga oli kõige suurem turvakontroll juba Frankfurthi lennujaamas ja muidugi tagasi tulles lennujaama sõites. Suuremate kaubanduskeskuste ja muude oluliste objektide ees on küll kontrollid, kes su kotti tahavad näha, kuid see oli pigem formaalsus ja möödus alati sujuvalt.

Sabbath on midagi unikaalset judaismile - reede õhtu päikeseloojangust laupäeva õhtu päikeseloojanguni ei tohi liigutada lillegi ja linnades ulub vaid tuul. Poed on kinni, söögikohad on kinni, bensiinijaamad ei tööta, miski ei toimi. Linn, mis vaid päev varem oli täis rahvast ja melu, jääb järsku reede õhtul täiesti vaikseks ja inimtühjaks. Kui sa pole aga Sabbathiks ettevalmistusi teinud, siis võib see veidi tüütu olla.

Usundite ja kultuuriga seotud kohti leiab Iisraelis iga nurga pealt. Isegi silmi ei pea lahti tegema. Aga samas on ka loodus seal superäge - mäed, soolajärved, kõrbed, ... Mulle üllatusena tuli Iisraeli veinikultuur. Nad täitsa oskavad seda seal teha ja kõikides restoranides olid peamisteks veinideks ikka kohalikud.

Novembris oli Iisraelis endiselt soe ja Punases meres oli vägagi mõnus suplemas käia. Ainsaks miinuseks olid lühikesed päevad, sest peale viite polnud väljas enam väga palju teha. Selle tõttu on võib-olla targem Iisraeli ikkagi minna pigem kevadel - kui päevad on juba pikad, kuid suvine põrgupalavus pole veel saabunud. Kuiv on seal nii ehk naa, sest vihmaperiood saabub alles novembri lõpus ja kestab kaks päeva.

Mõned pildid