Teatriaasta kokkuvõte 2011

Nähtud etendusi suutsin kokku lugeda 28 (neist 5 suveetendused).

Enim meeldinud etendused: Amy seisukoht (Linnateater), Ird, K. (Tartu Uus Teater), Saatuse heidikute kuu (Draamateater).
Parim naisroll: Anu Lamp (Amy seisukoht)
Parim meesroll: Risto Kübar (Three Kingdoms)

Imelik on, et välja toodud etenduste alla ei sattunud see kord ühtegi No99 etendust. Olid ju nii Three Kingdoms, The Rise and Fall of Estonia kui ka Võtame uuesti! suurepärased ja väga erineva stiiliga etendused. Võib-olla nad lihtsalt ei suuda mind enam üllatada ja tase on aetud juba nii võrd kõrgeks. Tiit Ojasoo on ju ka ise tunnistanud, et nüüd on üks etapp No99 ajajärgus läbi saanud ja järgneb arvatavasti veidi vaiksem periood.

Naisnäitlejatest tegi kaks väga head rolli Hele Kõrve - Amy seisukoht, Koletis kuu peal. Kuid oma võimsuselt tuli esile ikkagi Anu Lamp. Risto Kübar võlus oma sarmiga eelkõige Three Kingdoms'is. Ta oli seal ikka hoopis teiselt planeedilt. Samas tegid väga head nimirollid oma etendustes ka Nero Urke (Ird, K.) ja Mait Malmstein (Panso).

Ühe uue teatri avastasin enda jaoks ka - Teoteater. Sinna võiks tihedamaltki sattuda. Ning kaks uut ja ägedat mängukohta tuli juurde - Kultuurikatel ja Põhuteater. Neist viimane küll jäi kahjuks ühe suve kohaks, aga loodetavasti toimub Skoone bastionil ka edaspidi üritusi.

Trendid aastal 2012

1. The western economy will continue to drag on the global situation
2. Chinese travelers will become more welcome, and more active, worldwide
3. Ecology continues to move forward in importance
4. Consumerism continues driving many economies and new businesses
5. Transactions will be less about cash and more about connection
6. The US Elections will be impacted by a real 3rd choice

Six megatrends that will affect you in 2012

Krappi viimane lint. Sammumisi

Samuel Beckett "Krappi viimane lint. Sammumisi"
Lavastaja: Rein Oja
Draamateater

On vana mees, väsinud mees. On mees, kes kuulab ja meenutab ning siis oma muljeid edasi salvestab. On lindid, palju linte ja üks magnetofon.

Igal ajahetkel arvame, et just nüüd oleme kõige küpsemad, kõige targemad ja see meie, kes oli viis või kümme aastat tagasi oli hoopis keegi teine. Oli keegi kelle mõtteid või ütlemisi me enam ei tunnista, ei taha tunnistada.

Aeglane ja mõtlik etendus, kus ma kuidagi ei suutnud kokku viia lavastuse esimest ja teist poolt. Ja tegelikult ei pidanudki, sest tegemist oli kahe erineva etendusega, mis vaid kokku pandud. Ain Lutsepp nimitegelasena tegi väga hea rolli.

Andres Laasik: "Becketti Krapp on tagasi ja kuulab minevikku"
Pille-Riin Purje: "Mälestuste kerimine, käiamine ja kõrvaleheitmine"
Ott Karulin: "Sammumisi ümber tüvitekstide"

The Rise and Fall of Estonia

Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper "The Rise and Fall of Estonia"
Lavastajad: Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper
No99

Etendus Eesti ja eestlaste minevikust ja olevikust. Eesti ühiskonna teemade viimane etendus No99 teatrilt. Pildikesed siit ja sealt, erinevatest ajastutest, erinevatest situatsioonidest. Pildikesed, mis ühtset tervikut ei moodusta.

Kui eesmärgiks oli inimestes äratundmisrõõmu tekitamine ja mõtlema panemine, siis minust läks see mööda. Äratundmisrõõmu oli. Veidi. Kuid samas olid enamus pildid viidud liigse ekstreemsuseni ja seega ei tekkinud samastumist.

Etendus toimus live'is,  kuid näitlejad ja vaatajad olid erinevates ruumides. Enne etendust arvasin, et võiksin ju sama hästi seda pärast ka dvd'lt vaadata. Kuid tegelikult see etendus ikkagi vajab suurt ekraani ja ma ei kujuta ette seda diivanilt vaatamas. See poleks ikka päris see. Põnev mõte igal juhul. Ja nagu hiljem kohtumiselt lavastajate ja näitlejatega teada sain, siis ka tehniliselt väga keeruline. Kui filmis saab alati uue duubli teha, siis sellisel live ülekandel sellist võimalust pole. Ja see võtab ära ruumi eksimiseks. Sinust ei sõltu mitte ainult teised näitlejad, vaid ka kaameramehed ja helisalvestajad ja kõik muu tehniline tegevus.

Etenduse tipphetkeks oli kindlalt Sergo Varese monoloog Marjust. Tihe tekst täis olulisi viiteid Eesti kultuuritegelastele. See oli tase!

Kokkuvõtteks - vaadata tasus ja kes ei näinud, siis ma eeldan, et nad ikkagi annavad ka dvd välja. Kuid suhtuma peaks sellesse siis juba pigem nagu filmi, mitte etendusse.

Ott Karulin: "Sõin ja jõin seal minagi"
Jaak Allik: "Lugu oma õnne õgivast rahvast"
Mart Niineste: "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?"
Heili Sibrits: "Ene-Liis Semper: tõmbame eesriide nii iseenda kui Eesti eest"