esmaspäev, 27. veebruar 2006

Aivar Kuusmaa lahkumisetendus

Laupäeval riputas ketsid lõplikult varna Aivar Kuusmaa. Aastaid on ta Eesti korvpallipublikut oma petete ja kolmestega rõõmustanud. Nüüd siis edasi Kalevi treenerina. Loodetavasti sama edukalt. :) Igal juhul ripub nüüd Saku Suurhalli laes särk numbriga viis.

Postimees Ekstras ka pikem intervjuu Aivariga.

Kõrvemaal matkamas

Laupäeval käisin EV sünnipäeva tähistamas väikese matkaga Põhja-Kõrvemaal. Koersillalt Kaksiksillale. Või oli see nüüd vastupidi. Igal juhul Põhja-Kõrvemaal on lahe. Igal aastaajal on midagi uut avastada. Eriti, kui selleks hea seltskond on. :)

Nädalavahetusel suusad selga ja Kõrvemaale tatsama!

Lumememmed kliimamuutuste vastu

Homme kõik lumememmesid ehitama!

www.roheline.ee

laupäev, 25. veebruar 2006

Eesti Terviseradadel ümber maakera

Kes pole täna veel suusatama jõudnud, siis on viimane aeg selleks. Plaanis on väike rekordiüritus - Eesti Terviseradadel ümber maakera !!!

Ise pean aga häbenedes tõdema, et täna oli uni armsam kui metsas suusatamine (blush). Aga loodan homme vähemalt end veidi parandada. :)

esmaspäev, 20. veebruar 2006

Medaliootused

Miks mul on tunne, et Veerpalu kulla üle rõõmustati palju rohkem, kui Kiku omade üle? Igal juhul meediast jäi selline mulje. Enne Olümpiat räägiti peamiselt Veerpalu vormist ja lihaste seisukorrast. Sõitu vaadati koolides lausa klasside kaupa. Kõik tundusid Veerpalule pöialt hoidvat ja kulda lootvat.

Kiku peale võib aga igal võistlusel loota. On ta ju maailma absoluutses tipus olnud juba aastaid. Ka on konkurents naiste hulgas kindlasti nõrgem, kui meeste seas. Nii tunduvadki Veerpalu võidud alati väikeste imedena, mida küll vaikselt loodetakse, aga milles kunagi ei või kindel olla.

Igal juhul tahaks, et Kiku leiaks jõudu ka viimaseks võistluseks ning eestile veel ühe medali tooks. :)

kolmapäev, 15. veebruar 2006

Visaduse Olümpia

Minu jaoks on seni Olümpamängudelt peamiselt meelde jäänud visaduse ja tahtejõuga silma paistnud sportlased.

Frode Estil - koperdas meeste 15 + 15 km suusavahetusega sõidus kohe stardis ja leidis end külakuhja kõige alumise mehena. Lisaks murdis suusa ning jäi grupist paarsada meetrit maha. Sellegi poolest suutis end läbi terve grupi murda ja ülivõimsa lõpuspurdiga lõpuks hõbemedali võita.

Zhang Dan, Zhang Hao - iluuisutamise paarissõit. Neiu kukkus suhteliselt alguses ja väga valusalt - otse põlvele ja minu meelest väänas ka jala välja. Alguses tundus, et sinna nende medal kaduski. Kuid peale väikest puhkepausi ja läbi pisarate suudeti jätkata. Tahtejõuga. Ja tasuks saadi hõbe.

Kristiina Šmigun - peal kolme ebaõnnestunud Olümpiat suutis esimest korda suurvõistluste ajaks vormi säilitada. Väga targalt sõitis kogu võistluse ja lõpuspurt oli võimas. Loodetavasti ei jää see ta viimaseks medaliks sellelt Olümpialt.

Eesti Energia vol 3

45 minutit täna.

Tra, ma ei või.

kolmapäev, 8. veebruar 2006

Skype’i magistristipendium välismaal õppimiseks

Skype’i magistristipendium on mõeldud ühe 2006.a magistrantuuri astuva andeka magistrandi väljaspool Eestit toimuvate õpingute toetamiseks reaalerialadel (eelistades IKT-erialasid).

Stipendiumi suurus on 2006./2007. õppeaastal on 100 000 krooni.

Täpsemalt: http://www.eitsa.ee/stipid/skype.asp

esmaspäev, 6. veebruar 2006

Viimsepäeva ootuses tasub panustada inimesele

Väärt lugemist ja mõtisklemist...

"Mõni aeg tagasi oli eesti keeles võimalik lugeda Jeremy Rifkini äärmuslikku viimsepäevastsenaariumi (EP 10.01). Kui terroristid lõhkaksid Euroopa kohal kõrgel atmosfääris tuumapommi "võib kogu maailmajagu langeda pimeduse ajastusse". Kaob elekter, vesi jne. Ning mitte sellepärast, et lööklaine lööb elektripirnid katki ja radiatsioon mürgitab vee, vaid sellepärast, et elekter ja vesi jõuab praktiliselt igaüheni meist tänu elektroonilisele infrastruktuurile, mille inimkond on mõnes maailma osas suutnud viimase paarikümne aasta jooksul inforevolutsiooni käigus rajada. Kirjeldatud terroriakti tulemusel lakkab see toimimast. Lihtsustatult, kui arvutid lüüakse rivist välja, langeb kogu infrastruktuur kokku."

www.ekspress.ee

pühapäev, 5. veebruar 2006

Laiuse lumelahing

Eile sai taas tehtud üks nendest asjadest, mida olen ammu juba teha tahtnud, kuid seni pole jõudnud. Käisin Laiuse kuninglikus lumelahingus. Igati lahe üritus. Isegi väljas valitsenud -20 külmakraadi ei häirinud peaaegu üldse. Ainult pisut liiga venima kippuv algus peletas lõketest hoolimata enamus pealtvaatajaid veel enne lõppu.

Lahingust osavõtjad olid jaotatud kaheks - ühed, kes kaitsesid lumelinnust ja teised, kes seda vallutada üritasid. Enamus mängijatest alles põhikoolis ja rollimängu just eriti tõsiselt võtta ei suutnud. Eesmärgiks oli kätte saada vastaste lipp ja tuua see enda tagalasse. Korra õnnestus mul ka surma saada, mis tähendas mängust eemaldamist kümneks minutiks. Hüppasin linnusemüürile ja kohe naksti sain nii vastaste kui ka omade käest mitme lumepalliga pihta. Liiga agar ikka ei maksa olla. :D Igal juhul nagu alati, ründajad võitsid.

Pärastlõunal sai Saadjärvel veel natuke rallikrossi vaadatud. Võimsad naelad olid paljudel ikka all. :) Ja neljaveoliste autodega kurvide võtmine oli ikka võimas. Käed hakkasid endalgi sügelema. :)

Belgias Teelekesel külas

Tegelikult käisin Belgias hoopis oma õekesel külas. Selline kiirvisiit Belgiasse. Korra sai ka Hollandisse (Maastricht) põigatud. Esmamulje Belgiast on positiivne. Kõik on üks suur küla. Asulate vahel metsa leida on peaaegu võimatu ja lennukiga Brüsselis maandudes võis igal pool näha tulukesi. Aga asusutstihedus on seal ka kümme korda suurem, kui Eestis.

Teele ise elab Diepenbeekis - väike linnake Hasselti külje all. Ja sealset ülikooli nimetavad nad Hasselti Ülikool - campus Diepenbeek. :) Igal juhul asusid kõik asjad rongijaamadest määratult kaugel, mis tegi ilma ratasteta liikumise suhteliselt vaevaliseks. Aga väike trenn tuleb ainult kasuks.

Esimesel õhtul kohalikus baaris arvet makstes ei saanud baaripidaja must mitte just väga palju aru. Igal juhul tuli arve hämmastavalt väike. Teele ja Risto enam sinna baari ei julge nägu pista.
Teisel õhtul Hasseltis kohalikke vägijooke maistes oli arve ikka oluliselt suurem.

Kahjuks saingi Belgias olla vaid kaks päeva - üks kulus Brüsselile ja teine kolmnurk Hasselt - Maastricht - Liège. Nagu Teele oligi hoiatanud, oli Liège kole ja Maastricht ilus. Belgia kipubki suhteliselt lõhestunud olevat. Lõuna poolne prantsuse keelne piirkond oli vanasti peamiselt kaevanduste ja sõjatööstuse piirkond, kuid selle kadumisel pole siiani uut tegevusvaldkonda õieti leida suutnud. Ja nii nad suhteliselt suure tööpuuduse ja vaesusega võitlevadki.

Eriti jubedad nägid välja raudtee äärsed piirkonnad. Lisaks olid nad suutnud ehitada kesklinna hulgi kole-koledaid 30 kordseid elumaju. Lasnamäe majad näevad selle kõrval kaunitarid. :) Kesklinnas jalutades ei saa märkamata jätta sealset imelikku arhitektuuri. Kujutage ette Tallinna vanalinna, kui siin umbes üle ühe maja oleks maha võetud ja kaks korda kõrgem uusehitis asemele ehitatud. Väga suur sigrimigri tuleb nii kokku. Aga tundub, et seal maal maksab raha veel rohkem ja vana ajaloolist keskkonda ei väärtustata... Selle eest Liège'i Aquarium oli lahe. Lisaks igasugu kaladele eksponeerisid nad seal ka vaala täismõõtmetes skeletti. Ja prantsue keelt oli ka päris tore meelde tuletada. :)

Brüsselis ringiuitamiseks on ikka üle ühe pärastlõuna vaja. Peamiselt jõudsime vaid eurolinnakusse ja veidi ka kesklinna. Väikse maitse sai aga kätte.

Kevadel jälle! Ja suvel loodetavasti Šveitsi. :D

neljapäev, 2. veebruar 2006

Kuidas saada endale jalgpallikaaslane

Pirgitilt:
http://www.aegmaha.ee/?id=2290

kolmapäev, 1. veebruar 2006

Eurotibid

Miks reisivad eurotibid Brüsseli vahet business klassis?
Samas kui näiteks Andres Tarand oli tavareisijate keskel.
Ühtlasi veendusin, et meie eurosaadikud just liiga aktiivselt istungitest osa ei võta. Ja ka tõlgid ei viitsi alati kõike tõlkida. Käisin Europarlamendis.

Lumises metsas sumpamas

Pühapäeval sai veidi Otepää lumistes metsades sumbatud. Eesmärgiks vallutada 20 tippu. Ürituseks xDream. Võistkonnaks Maniacs. Päikesepaiste ja kevadine vetevulin. :)

Raske oli see mägede vallutamine, kuid 5 tunni ja 50 minutiga suutsime siiski kõik tipud ära vallutada. Lõpu eel sai veel surmväsinuna maa ja taeva all kõeluda ning puu otsa ehitatud seiklusrada läbida. Meie kiituseks peab ütlema, et raja läbimiseks valisime sama tee, mis võitjadki (mis sest et vastupidises järjestuses). Meie optimaalsust näitas ka see, et support-team ei suutnud meid terve raja ulatuses üles leida. Njah, see see eratiimide värk on...