Lihtsalt punane

ehk reedel sain vägeva elamuse Simply Red'i kontserdilt. Energiat andis see kontsert igal juhul kuhjaga. Kui Lauri Saatpalu oskab väga hästi alati ka üksinda terve lava täita, siis Mick Hucknall teeb seda veel vägevamalt. Igal juhul polnud tal mingi probleem panna publik igat lugu kaasa laulma. Lõpp oli veel eriti võimas hitisadu ning ansambel sai kaks korda tagasi kutsutud. Mul korraks tekkis küll paanika, et ma oma lemmiklugu "Sunrise" ei kuulegi, kuid kolmanda lisaloona see siiski tuli. :)

"Sunrise" oli lugu, mis mind Rootsis lõputööd kirjutades tihtipeale saatis. Chill.
Igal juhul kuuldes, et Simply Red tuleb Eestisse esinema, teadsin kohe, et tahan neid kuulama minna.

Simply Red'i soojendama kutsutud Liisi Koikson mõjus veidi kohatuna. Kogu tema kontserdi aja oli tunne, et ta on vales kohas ja et ta saab sellest ka ise väga hästi aru. Igal juhul pole ta endiselt õppinud ära lavalist liikumist ja ka publikuga suhtlemine jätab soovida. Liisi sobib palju rohkem väikesesse intiimsesse saalikesse, kus vaikselt nautides saab kaduda unistuste rüpesse. Kuid Saku suurhall oli tema jaoks ilmselgelt liiga suur.