Mida teadus ütleb prügi kohta...

1. Ajalugu. Juba iidses Babüloonias sorteeris igaüks ise oma prügi. Vanadest eestlast kõnelemata. Mis ikka põles, visati tulle, mis kõlbas veel söögiks, visati sigade ette, mille sees oli olnud jook, see hoiti alles, et sinna kallata uus jook. Kui aga kuidagiviisi pähe ei mahtunud, et kuidas asja saaks kasulikult kasutada, visati see tagaõue lepa alla.

2. Teaduslik kommunism. Karl Marx ja Friedrich Engels näitasid, et perekonna, eraomanduse ja riigi tekkega kadus vajadus igaühel prügi sortida, sest selle töö võttis enda peale eraomandus, perekond ja riik.

3. Teoloogia. Prügisortimine pakuti välja vabatahtlikuks indulgentsiks ületarbivale eurooplasele.

4. Energeetika. Kui igaüks ehitab oma koju prügisortimise jaama, siis võib sellest välja kasvada lokaalne energeetika. Miks viia ära asi, mis köögis mädanedes võiks seda soojendada ja helendades valgustada?

5. Matemaatiline loogika 1. Iga prügi on ohtlik prügi, sest ka roostes nael võib palju paha teha.

6. Hulkade teooria. Nagu tõestas Cantor, on olemas eri võimsusega lõpmatused ja prügi.

7. Matemaatiline loogika 2. Nagu näitas Gödel, pole prügisse võimalik loogiliste vasturääkivusteta suhtuda.

8. Relatiivsusteooria. Kõigis taustsüsteemides sorditakse prügi ühtmoodi segaselt.

9. Futuroloogia. Iga kahe piimapaki kohta tuleb kolme sorti prügi.

Tiit Kändler