Välk ja pauk

Mäletan, et väiksena seletati mulle, et kui välku lööb, siis tuleb lugema hakata ja nii mitmeni jõuad enne kui mürin kohale jõuab, nii mitme kilomeetri kaugusel sust äike on.

Koolis sai õpitud, et valguse kiirus on ~300000 km/s ja heli levimise kiirus ~340 m/s. Mis tähendab, et kui valgus jõuab kohale põhimõtteliselt silmapilkselt olenemata kaugusest, siis helil läheb aega umbes kaugus jagatud kolmega sekundit (heli läbib ühe kilomeetri umbes kolme sekundiga).

Seega lapsena mulle tegelikult luisati veidi. Saadud lugemistulemuse oleks pidanud jagama kolmega, et õiget kaugust saada. Hakkasin mõtlema, kust selline väike vale. Ja tegelikult on see isegi psühholoogiliselt hea. Lapsed ju tavaliselt kardavad äikest ja nad on palju rahulikumad, kui nad arvavad, et äike on 6 km kaugusel, kuigi tegelikult on see vaid 2 km.

Näljahädad tulekul

André on juba pikemat aega maininud, et tasub investeerida põllumajandusse ja toiduainetetööstusesse. Toit läheb järgnevate aastatega ainult kallimaks. Ekspressis on hea artikkel antud teemal: "Seitse nuhtlust näljahäda eel"

Kokkuvõtlikult seitse põhjust, mis on viinud viimase aasta jooksul toidu järsule kallinemisele:
1) Nafta ja gaasi hindade tõus, mille tulemusel muutub kulukamaks ka põllumajanduses töötavate masinate käigus hoidmine
2) Suure energiatarbimisega riigid tahavad vabaneda sõltuvusest naftatootjatest ning on alustanud ambitsioonikaid biokütuseprogramme
3) Elatustaseme tõus Hiinas ja Indias, mille tulemusena on sealne keskklass üle võtnud euroopalikud toitumisharjumused
4) Globaalne urbaniseerumine – nüüd elab juba enam kui 50 protsenti maailma elanikest linnades, aga linnad laienevad põllumaade arvelt
5) Kliimakõikumised, olgu tagajärg üleujutused või pikad põuad
6) Spekulantide tegevus, kes on hakanud vilja tallele panema, oodates kauba realiseerimisel hindade veelgi suuremat tõusu
7) Paljud riigid on oma viljareservid ära tarvitanud ning on tulnud rahvusvahelisele toiduturule lisa hankima just praegu, kui olukord on niigi pingeline

Müügimehe surm

Arthur Miller "Müügimehe surm"
Lavastaja: Ingo Normet
Draamateater

Eelmise sajandi esimese poole Ameerika. Vananev müügimees elab läbi kogu oma möödunud elu. Elab mälestustes. 35 aastat töötamist ühel positsioonil. Näha muutumist enda ümber, kuid ikkagi jätkates enda valitud rada. Rügada 35 aastat, et maksta tagasi oma majalaen ja liisingud. Rügada, sest tundub, et nii peabki. Valetada endale ja kõigile enda ümber, et tegelikkus on hoopis suurem ja helgem. Loota uuele põlvkonnale, et see saavutab lõpuks selle, mis endal jäi saamata.

Etendus peegeldab minu meelest hästi ka tänast Eestit. Miljonilaenud. Töö rügamine. Milleks? Et 25 aastat hiljem tõdeda, et oled kogu oma elu mööda saatnud vaid laenumakseid makstes? Pidev tahtmine naabrist parem olla. Ja kui ise sellega toime ei tule, siis vähemalt proovida näidata, et seda teevad lapsed. Elu illusioonides.

Draamateatrisse on peale juhtkonna vahetust tulnud ilmselgelt paremad tuuled. Uut tulemist toetab tugevalt ka "Müügimehe surm", mis küll laval olnud juba mõnda aega, kuid endiselt väga populaarne. Lembit Ulfsak peaosas teeb taas väga tugeva rolli. Minu meelest etendus, mida peab nägema.

Andres Keil: ""Müügimehe surm" - peegel näkku! Kas või korrakski..."
Madis Kolk: "Ausa müügimehe petukaup"

Mida naised tahavad

"Mina tean, mida naised tahavad: hulgaliselt inimesi, kellega rääkida. Millest nad rääkida tahavad? Nad tahavad kõigest rääkida."

Kurt Vonnegut