Pikk päevatee kaob öösse

Eugene O’Neill "Pikk päevatee kaob öösse"
Lavastaja: Merle Karusoo
Mängukoht: Keila-Joa mõis
Draamateater

Perekond. Isa, ema ja juba täiskasvanud kaks poega. Kunstinukuhinged. Igal ühel omad probleemid - alkohol, narkootikumid, haigused... Paljuski teiste perekonna liikmete poolt suuremaks puhutud või siis just nende kiuste tekitatud. Kas on väljapääsu neist pahedest?

Esimene vaatus oli kohati rusuv ja raskesti jälgitav. Teine vaatus algas aga Ain Lutsepa ja Märt Avandi suurepärase dialoogiga. See andis kogu etendusele teise hingamise.

Kindlasti etendus, mida tasub vaadata. Kas või juba mängukoha pärast. Mõis sai küll just äsja uued omanikud. Seega vaevalt, et sinna enam lähiajal niisama lihtsalt pääseb, kui loodetavasti siiski peale remonti jääb vähemalt mõisa park kõigile avatuks.

Andres Laasik: "Pikk narkoloogiline päevatee kaob Keila-Joal valusalt öösse"
Madis Kolk: "Psühholoogiline teater ilma humanismita"
Meelis Oidsalu: "Suveõhtu surnukuuris"
Eva Kübar: "Keerulised peresuhted Keila-Joal"