Välispordihooaeg

Sportlikule välishooajale võib nüüd joone alla tõmmata ja keskenduda saalimängudele. Oli hea hooaeg, kuid väike varu on ikkagi olemas. Kasvõi juba selle tõttu, et järgmine aasta ikka veidi rohkem pingutada.

Esimest korda sain kirja kõik Kõrvemaa nelikürituse etapid - kui suusatamine ja ka üllatuslikult ratas olid rasked, siis triatlon oli mõnusalt lõbus ja ka jooks läks edukalt. Põnevaim võistlus oli aga ikkagi Elva xDream - pidevalt läbi muda sumada ja siis karmauh jõkke hüpata oli igati lahe.

Saldo:
3 pikemat jooksu (Viljandi järvejooks, Kõrvemaa kevadjooks, Tallinna sügisjooks)
2 triatlonit (Skype'i ja Kõrvemaa)
2 xDream'i (Elva ja Tabasalu)
2 rogaini (Oandu rogain ja Naissaare Libahundijälg)
1 rattamaraton (Kõrvemaa)
1 tõsisem orienteerumine (Kõrvemaa 100 kp võistlus)
Peaaegu igasse nädalavahetusse midagi. Lisaks ports neljapäevakuid ja teisipäevakuid.

Meie, kangelased

Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased"
Lavastaja: Elmo Nüganen
Linnateater

Näitetrupp. Mis ei hiilga just oma andekusega ja selle tõttu ka publikurohkusega. Liikumas ühest linnast teise, proovides kuidagigi ots-otsaga kokku tulla. Vähehaaval selguvad näitlejate tegelikud ootused ja lootused.

Kafkalike mõjutustega näidend rändteatrist, nende repertuaari otsingust, omavahelistest suhetest. Mis neid seob? Miks on trupp jäänud vaatamata raskustele ikkagi kokku?

Andrus Vaariku Linnateatrisse tagasitulemise etendus. Mitte küll veel pearollis, kuid siiski laval vägagi nähtav.

Teine vaatus oli ilmselgelt palju tugevam kui esimene. Karakterid tulid palju selgemalt esile. Tekkis konflikt, emotsioonid. Eriti jäi meelde Anu Lambi soolo (mis sest, et ta hääl mind endiselt vägagi häirib).

Rein Veidemann: "Korraga hümn ja reekviem väikesele inimesele"
Andres Laasik: "Kodutu trupi rabelemisest nõrgub elumõtet"
Veiko Märka: "Näidendi ja raamatuga ­Euroopa taladel turnimas"
Triin Sinissaar: "Teistmoodi kangelased"
Tanel Lepsoo, Anu Lamp: "Me ei ole kusagil"
Tiiu Laks: "Andrus Vaariku suur unistus, Kafka ja teater tänasest Linnateatris"

Kümme käsku

Ühel õhtul tagasiteel Hiiumaal tekkis autos huvitav arutelu teemal kümme käsku. Millegi pärast on need peaaegu kõik sõnastatud negatiivses toonis ja keeldudena. Palju huvitavam oleks need positiivseks ümber sõnastada jättes mõtte samaks. Näiteks "Ole truu!", "Räägi tõtt!", "Austa oma ligimest!" jne.

Rohkem positiivsust!

Misantroop

Molière "Misantroop"
Lavastaja: Markus Zohner
VAT teater

Kas ausus inimeste omavahelistes suhetes on võimalik? Palju on seal tegelikult silmakirjatsemist, seljatagarääkimist, teesklust? Mis juhtuks, kui ühel päeval kõik räägiksid otsekoheselt, mis nad teistest arvavad? Õukonnale ei mõjunud see igal juhul hästi...

Värsiriimis komöödia, kus põhikohal miimika ja kehakeel. Ka lavakujundus on lahedalt minimalistlik - nii põrand kui seinad on kui üks suur tahvel, kuhu siis näitlejad järgemööda asju juurde joonistasid või ära kustutasid.

Etenduse sisu ise nii sügav polnud. Rohkem vääris vaatamist näitlejatöö ja nende mängulust.

Andres Laasik: "Asjalik inimvihkaja lõbustab nutikusega"
Pille-Riin Purje: "Milleks tulnukale armukirjed ja püünisrauad?"
Meelis Oidsalu: "Pilk inimpõlguri mustvalgesse maailma"

Lohe

Totaalne segadus

Nädala küsimus

Kas "Papp tiksub edasi" tähendab, et purjus kirikuõpetaja ei taha koju minna?

Nädala lause

"Having sex is like playing bridge. If you do not have a good partner, you'd better have a good hand."
Woody Allen

Draama meie eludes

Kurt Vonnegut illustreerib ilusti, miks me oma elusid üritame põnevaks mõelda.
Tegelikult on meie elu täis vaid tühiseid tõuse ja mõõnu. Aint me ise üritame neid suurtena näha - et oleks draamat, et oleks traagikat, et oleks ülevoolavat rõõmu. Nii ongi kui näed mõnda vana tuttavat üle pika aja ja hakkad mõtlema, mis on su elus vahepeal tema jaoks olulist muutunud, siis tavaliselt ei olegi midagi.