teisipäev, 27. oktoober 2009

Identiteet internetis

Hea artikkel sotsiaalvõrgustikest ja identiteedist internetis:
Andy Oram: "What sociologist Erving Goffman could tell us about social networking and Internet identity"

"Our conscious presentations of self are often meant to be scaffolding, which can be taken down once it has performed its purpose. For instance, we put up a front in a job interview or our first date with a potential partner, knowing that we can gradually relax the front if the initial contact is successful and leads to commitment. But on the Internet, our front is being presented to the entire world for all time, and therefore can never be relaxed. We also have to worry, even more than real-life performers, over the essential question of whether we can sustain our performance."

pühapäev, 25. oktoober 2009

Elu on mujal

"Kõige hullem pole see, et maailm ei ole vaba, vaid see, et inimene ei oska enam olla vaba."
"Kui me ei saa maailma muuta, muutkem siis vähemalt enda elu ja elagem seda vabalt."

Milan Kundera

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Hiilgav!

Peter Quilter "Hiilgav!"
Lavastaja: Ingomar Vihmar
Draamateater

Lugu vananevast daamist, kellele pole kuidagi antud lauluannet, kuid kes sellele vaatamata üritab saada primadonnaks. Tema üks ja ainus unistus, kuhu poole ta püüdleb vaatamata teiste õelatele kommentaaridele ja halvakspanule. Kõik on võimalik, kui sellesse piisavalt uskuda ja sinna poole püüelda.

Etendus põhineb Florence Foster Jenkins elulool. Naine, keda on nimetatud maailma halvimaks lauljaks. Kuid tema viimasel kontserdil oli siiski kogu Carnegie Hall välja müüdud.

Tõeliselt hiilgav roll Ita Everilt. Ta suudab laval endiselt väga nooruslik ja sarmikas olla. Talle sekundeerisid ideaalselt Jan Uuspõld, Guido Kangur ja Ülle Kaljuste. Kogu trupist oli tunda toredat mängulusti. Lihtne ja soe komöödia.

Tiiu Laks: "Lavastus „Hiilgav!” jookseb hiiglama kergelt"
Pille-Riin Purje: "Ita Everi talent jääb hiilgavalt varjatuks"

Sildid:

esmaspäev, 12. oktoober 2009

Positiivne mõtlemine

Olen alati propageerinud positiivset mõtlemist ja pean ka ennast pigem positiivseks inimeseks. Tean, et halvad asjad juhtuvad, kuid alati järgneb halbadele ka midagi head. Tuleb lihtsalt olla avatud ja näha mõnikord laiemat pilti.

Euroopas ringi sõites on ikka aeg-ajalt juhtunud, et õhtu hakkab saabuma, kuid ööbimispaika ei paista kusagilt. Üks koht on juba täis, teine ja kolmaski. Inimesed on juba väsinud, näljased ja närvilised, kuid siis satub teele midagi erilist ja kõik laabub. Alati. Üks armas Itaalia veinimõis tuleb sellega seoses alati meelde.

Eufooriasse muidugi ei maksa laskuda - nagu viimased aastad on näidanud, siis Eesti majandus ei kasva pidevalt 10% aastas, aktsia hinnad vahel ka langevad, korteriostubuum ei ole igikestev...

Ühesõnaga - olgem positiivsed, kui jäägem realistideks.

Samal teemal lugemist:
Overrated Optimism: The Peril of Positive Thinking

pühapäev, 4. oktoober 2009

Heade aegade eliit

Postimehe AK's kirjutab Tõnis Saart, kuidas Eestis on välja kujunenud heade aegade eliit, keda iseloomustab ülim enesega rahulolu. Arvatakse, et kõik on valmis ja enam midagi tegema ei pea. Kui see mentaalsus jääb püsima, pole varsti Balti tiigritest enam haisugi.

"Ühiskonnas on tunda igatsust teistsuguse eliidi järele - see on soov spetsialistide eliidi järele, kes sisendaks mingit kindlust, kellel oleks mingi plaan, kellel oleks kompetents."

Paljuski võtab see artikkel kokku ka minu poliitilised veendumused. Raske on praegu ühtegi erakonda toetada. Võimuparteid pole ilmselgelt majanduskriisiga toime tulnud. Neil puudub plaan. Asjadel on lastud lihtsalt minna nii nagu nad lähevad. Viis aastat tagasi, oleks tulnud vähendada kiiresti valitsussektori kulutusi ja rohkem investeerida innovatsiooni, haridusse ning reaalteadustesse.

Samas puudub praegu Reformierakonnale või IRL'ile alternatiiv. Keskerakond on ilmselgelt liiga populistlik ja üdini korrupeerunud; sotside maailmavaade pole minule; rohelistel ei tundu jõudu olevat, et reaalselt midagi ära teha. Oleks vaja midagi uut. Oleks vaja spetsialiste, kellel on ideid, kellel on plaan, kellel on tahtmine. Kahjuks aga sellised inimesed poliitikasse ei tiku...

Õnneks ei ela ma aga Tallinnas ja seega saan vabalt hääletada kohalike valimisliitude poolt. :)

Tõnis Saarts: "Täissöönud ja rahulolev heade aegade eliit"

laupäev, 3. oktoober 2009

Aja lõpp

"Aega enam ei tule. Aeg lõpeb, aga seda, mis algab, ei saa me kirjeldada. See on lõpp, täitsa lõpp, lõpppunkt. Punkt."

Mihhail Lotman