Keskööpäike

Arthur Valdes "Keskööpäike"

Lavastaja: Anu Lamp

Linnateater

Pildikesi siit ja sealt. Teatriuuendused ja eksperimendid. Kordused ja lavalised segadused. Mängurõõm. Ja seda kõike Linnateatri üliheas stiilis ja kvaliteedis. Lavastus, kus erinevad stseenid pole üksteisega üldse seotud - mängitakse põrgus, kohvikus ja kiirendatult Tšehhovi "Kajakat". Teine vaatus koosnebki vaid ühest stseenist, mida aga mängitakse mitu korda läbi - iga kord nii erinevalt, et igav ei hakka kuidagi.

Etendus, mida tasub vaadata.

Tiiu Lauks: "Tõsine teatriajalugu pöördub tabavaks koomikaks"

Mihkel Mõisnik: "Hiilgav keskööpäike"

Linnateatri preemiad 2011

Linnateater valis kolleegipreemiaid.

Tähtsamad:

Parim lavastus

Anu Lamp „Keskööpäike“

Parim meesosatäitja

Priit Võigemast - Louis lavastuses „Üsna maailma lõpus“

Parim naisosatäitja

Külli Teetamm - Catherine lavastuses „Üsna maailma lõpus“

Publiku lemmik

Argo Aadli

Argo Aadli oli ka minu eelmise aasta lemmik. Huvitav on ka see, et Külli Teetamm sai teist aastat järjest parima naisosatäitja preemia. Etendustest meeldisid mulle nii "Keskööpäike" kui ka „Üsna maailma lõpus“ väga ja mõlemad on saadud auhindasid väärt.

Üsna maailma lõpus

Jean-Luc Lagarce "Üsna maailma lõpus"

Lavastaja: Uku Uusberg

Linnateater

Peale pikki aastaid saabub taas koju kadunud poeg. Kõik nagu ootavad teda, kuid samas on ka kohmetunud. Palju on muutunud ja palju on jäänud selgeks rääkimata. Kas peale neid aastaid on võimalik veel leida ühine keel ja tunda end perekonnana? On neil üldse üks-teisele midagi tähtsat öelda?

Peategelane jäi minu jaoks veidi avamata. Tema valu oli tunnetatav, kuid see ei tundunud nagu tõeline. Lisaks oli teine vaatus nagu kuidagi ära lõigatud - ei juhtunudki nagu midagi. Meelde jäi aga Indrek Ojari monoloog. See oli tõesti võimas.

Ott Karulin: "Ajaga kuhjunud lausumata sõnad"

Tiiu Laks: "Arvustus: Kurbusest vabanemine surma teel"

Maris Johannes: "Katkulood karnevali ajal"
Margus Mikomägi: "Kadunud poeg tuleb täna koju, et lahkuda"