Üsna maailma lõpus

Jean-Luc Lagarce "Üsna maailma lõpus"

Lavastaja: Uku Uusberg

Linnateater

Peale pikki aastaid saabub taas koju kadunud poeg. Kõik nagu ootavad teda, kuid samas on ka kohmetunud. Palju on muutunud ja palju on jäänud selgeks rääkimata. Kas peale neid aastaid on võimalik veel leida ühine keel ja tunda end perekonnana? On neil üldse üks-teisele midagi tähtsat öelda?

Peategelane jäi minu jaoks veidi avamata. Tema valu oli tunnetatav, kuid see ei tundunud nagu tõeline. Lisaks oli teine vaatus nagu kuidagi ära lõigatud - ei juhtunudki nagu midagi. Meelde jäi aga Indrek Ojari monoloog. See oli tõesti võimas.

Ott Karulin: "Ajaga kuhjunud lausumata sõnad"

Tiiu Laks: "Arvustus: Kurbusest vabanemine surma teel"

Maris Johannes: "Katkulood karnevali ajal"
Margus Mikomägi: "Kadunud poeg tuleb täna koju, et lahkuda"