Töö- ja eraelu

Julia - rokib tões ja vaimus

William Shakespeare'i sõnadel "Julia"
Lavastaja: Tiit Ojasoo
Draamateater

Arm, see on suits, mis tõuseb üles ohkeis;
kui selgib - sära silmis õnnerohkeis,
kui sumbub - meri murepisaraist.
Mis on ta muud veel? Mõistlik vaimunõrkus,
sapp lämmatav ja kaitsev vürtsihõrkus.

Julia tõepoolest rokib. Rokib Draamateatris. Rokib juba mõnda aega. Kuid vaatama juhtusin ma seda alles nüüd. Tuleb nentida, et Draamateater on saanud hakkama millegagi, mida neist ei ootaks. Laval on videot, on elavat muusikat. On Julia. Ja on Romeo. Kohati kakski. Mirtel Pohla teeb Juliana taas väga hea rolli.

Andres Laasik: Shakespeare'i Julia kohtab laval vihast poistebändi

No time for nuts

http://ziza.ru/2006/10/25/No_Time_For_Nuts.html

Veinimaraton

Leidsin endale just motivatsiooni joosta läbi maraton - veinimaraton Prantsusmaa veinilosside vahel.
"Veinimaratoni hiilgus ja katsumus"

Igal kilomeetril väike degusteerimine - vee asemel vein. :D

Võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju

Hullud on need päevad.
Masendav.

Kolga rogain

Kolga rogain oli hästi mõnus. Sügisene mets ja raba on ikka maaliliselt ilusad. Lisaks tulid kõik punktid kuidagi lihtsalt kätte ja isegi joosta viitsisime vahelduva eduga. Tulemuseks 89 punkti (esimest korda üle 80 punkti) ja segavõistkondade arvestuses 29. koht (üldarvestuses 98. koht, kokku üle 350 võistkonna).

Enne võistlust sai eesmärgiks seatud segavõistkondadest esimesse poolde jõuda. Selle täitsime ka kuhjaga. Lisaks taaskord suutsime ühe punkti võtta kõikidest võistkondadest esimesena. :) See küll näitab, et me ei pruukinud oma raja valikul just eriti optimaalsed olla, kuid vähemalt olime originaalsed. :p Punkt ise asus keset Hara sood ja sinna ikka andis sumbata. Päast tundus mööda metsaradu jooksmine ikka väga kerge. :D

Tänud Pirgitile toreda seltskonna eest sellel pikal võistlusel. Oli väga lahe laupäev. :)

Kadrioru purskkaevud

Kunagi ammu-ammu avati Kadriorus uued purskkaevud. Ja vist veel midagi. Igal juhul päris kenad näevad need välja. :)

Mõttetud küsimused

Zeria: "Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu."
Mina: "Ära esita kunagi küsimust, kui vastus võib olla selline, mida sa mitte mingil juhul kuulda ei taha."

Meie igapäevast adrenaliini...

Veidike mõtisklemiseks:
Alvar Loog: "Meie igapäevast adrenaliini..."
"Me elame sooja pea ja külma südamega; hullused ei tule mitte meie väljakutseid ihkavast hingest, vaid kaalutlevast ajust."

Õunad autos

Kui sulle juba mõnda aega on tundunud, et su auto lõhnab õunte järele, siis suhteliselt suure tõenäosusega kuskil pingi all mõni ka on.

Hea, kui nad pole veel mädanema hakanud.

Mina leidsin täna kaks...

Nõmme seiklusrada.

Parim viis oma hirmudega võitlemiseks on nendega silmitsi seista. Ma kardan kõrgust. Kuigi mitte alati. Näiteks pole mul probleemi suvalise vaatetorni otsa ronimisega - ükskõik kui lagunenud see siis ka pole. Aga ilma kindla jalgealuseta on asi keerulisem. Just psühholoogiliselt. Mäletan, et kui pidin xDreamil tulema köiega alla Munamäe tornist oli alguses ikka suhteliselt võimatu ennast sealt rippu lasta. Kokkuvõttes oli see muidugi hästi lõbus.

Nüüd siis käisin Nõmme seiklusrajal. Algus oli kerge. Kuid sellegi poolest võttis teatud aja. Kolmas rada hakkas juba kõrgustesse kalduma ja seega ka veidi raskemaks minema. Neljandale jõudsime juba pimedas. Võib-olla tuli see isegi kasuks - enam ei näinud, kui kõrgel sa tegelikult oled. Psühholoogiliselt on ikka raske mõningaid asju teha. Näiteks üle pooleteist meetrise kuristiku hüpata. Maapinnal poleks see mingi probleem, kuid seal kõrgustes tekib ikkagi tahtmine kuskilt kinni hoida. Ja üldiselt on reegel, et mida kauem istuda ja põdeda, seda keerulisem on asja ära teha. Viimane rada jäi minul täies pikkuses läbimata. Kerge väsimus oli juba rippumisest peal ning ei tundunud kuigi ahvatlev enam kuskil maa ja taeva vahel kõlkuda. Igal juhul on nüüd põhjust ka tagasi minna. Alustada soojenduseks neljandast ja siis edasi viiendale. :)

Igal juhul oli lahe üritus ja hirmud muutusid kindlasti palju väiksemaks. Või vähemalt praegu asjadele mõeldes tundub see nii. :)
Tänud korraldajale, kes rahva kokku ajas.

Lõuna-Eesti kuplid

Lõuna-Eestis on ilus. Vapustavalt. Sügis on juba lehed kenasti kirjuks värvinud ja päike annab neile veel kuldsema sära. Tahaks endale ka väikest majakest kuskil järve ääres küngaste vahel, kuhu oleks vahest hea ära põgeneda ja natuke nautida rahu ja looduse ilu.

Ja tähistaevas. Midagi sellist kuskil linnas ei nähe. Võikski jääda istuma ja taevasse vahtima. Võimas. Ja nii kauge. Nii eemal. Nii ilus.

Ja hämmastavalt palju võis neid langemas näha...

Võru xDream

Nüüd juba üleeelmisel nädalavahetusel toimus selle hooaja viimane xDreami etapp. Kohaks Võru linn ja võistlusdistants tavapärasest veidi lühem. Ilm oli ilus ja meel oli hea ja võistlus kulges edukalt. Endiselt oleme me lisaülesannete kunnid. Taaskord saime Skype'i tiimidest lisaülesandeid läbides praktiliselt kehvima aja. Selle eest olime üllatuslikult parimad kanuus tõustes viiendalt kohalt teisele. Eelmine kord olime ju just kaotanud esikoha kanuuga... Aga võistlustingimused olid ka veidi teistsugused. Ei mingit muda seekord. :D Kõige naljakam hetk oli, kui saabusin tagasi ühe kaldast veidi eemal paiknenud punkti võtmiselt. Mina pingutan täiega, et võimalikult kiiresti tagasi jõuda ja siis avastan, et mu võistkonnakaaslased istuvad kõrkjates ja kergendavad ennast rahulikult. :D

Hooaja saldoks jäi siis Skype'i võistkondade siseselt:
Kõrvemaa - teine koht
Kurgja - katkestamine
Piksasilla - teine koht
Võru - kolmas koht

Kokkuvõttes teised ja kaotus esimesele üks punkt. :)
Üldiselt on meil kõikide tiimide tase aina tugevamaks läinud. Varsti peaks juba isegi hakkama trenni tegema. Eelmine aasta suutsime veel kõigilt etappidelt esikoha haarata. Nüüd aga vana rasvaga enam nii kiiresti ei saa. Igal juhul järgmine hooaeg jälle!