Lennelda priiks...

Viibib hommikune post, kohvki voodis ümber läeb, keegi [unenäos],
keset platsi uhke viit, aga teine viidi siit, [viidi siit].
Kes küll teab kus lõpeb ots, mis küll peagi kaotab jõu, lennelda priiks.
hinges tuuletu põud, kõrvus kumisemas sound, või vaikus.

Kuigi tean et ei iial lõpe piin, petad vahel siiski iseend
vilepilli teeb siis õõnsast õnnepuust vikerkaar - tõusmas suust.
Ennast näeb ja teisi, kui näeb et jääb üks sein, vahepeale,
kõrgub hiigelvalgusfoor punav silm vaid su pool, jah.

Lase rohelist, vilguta kollastki, kuigi sa mitmeid neid ei puutu iialgi
mis peidus teisel pool, peeglike seinapeal teab - kes on prii
kes on prii - kes on prii.

Ultima Thule