Teatriaasta kokkuvõte 2010

Nähtud etendusi suutsin kokku lugeda 29 (neist 4 BaltoScandalil).

Enim meeldinud etendused: Maarja kuulutamine (Theatrum), Toatüdrukud (Rakvere teater), Ma armastasin sakslast (Linnateater).
Parim naisroll: Ülle Lichtfeldt (Toatüdrukud)
Parim meesroll: Argo Aadli (Vahepeatus, Kes kardab Virginia Woolfi?)

Mis jäi meelde: häid etendusi oli tegelikult palju ja vaid kolme välja toomine oli keeruline. Palju oli ka sellist veidi teist moodi teatrit - Ühtne Eesti suurkogu, Live News Project, Saare esimene lint...

Draamateatrilt pole küll mu loetelus juba teist aastat ühtegi etendust, kuid ma ei saa öelda, et nad head teatrit ei teeks ja kokkuvõttes käisin nende etendusi kõige rohkem vaatamas. Väikese saali etendused meeldivad mulle Draamas endiselt palju rohkem, kui suure saali omad. Rohkem kunsti, vähem kommertsi. Kui Pärnu Endla välja arvata, siis nägin midagi kõigi Eesti suuremate teatrite repertuaarist. Järgmine aasta siis tuleb ka Pärnu plaanidesse võtta.

See aasta oli naisnäitlejate aasta. Meelde jäid mitmed suurepärased dialoogid: Ülle Kaljuste ja Maria Avdjushko Sügissonaadis, Ülle Lichtfeldt ja Tiina Mälberg Toatüdrukutes ning Laura ja Maria Peterson Maarja kuulutamises.

(Untitled)

(Untitled)

Lavastaja: Lauri Lagle

No99

Ühe rocki-klassiku lugu. Tema kasvamine ema hoolealusest staariks, seejärel allakäik ja surm. Nakrootikumid, alkohol, üksindus, soov jätta endast mingi jälg.

Etendus täis sketše, kus läbivat joont kohati raske leida. Samas oli No99 tulnud taaskord välja tehnilise uuendusega - reaalajas tekitati videole liikuv taust. Muidu etendus, mida võib vaadata, kuid teatrist lahkudes kehitad pigem õlgu, saamata aru, mis see nüüd täpselt siis oli.

Heili Sibrits: "Kui ka rock’n’roll on piin, jääb surm"

Tööst, lasikusest ja õnnelik olemisest

"Suurel osal inimestest ei olegi üldse hetke, kus kõik töö oleks tehtud. Ikka on pooleli, üks tähtaeg ajab teist taga. Inglased võivad ju teinekord rääkida ka ilmast, aga põhiliselt räägivad inimesed omavahel sellest, et on nii palju tööd, aga üldse ei viitsi ja tahaks puhata ja mängida, aga ei saa. Kusjuures situatsioonid, kus sellist juttu räägitakse, on just töövälised. Nii tuleb välja, et kõik meie puhkehetked on täidetud tööga: me mõtleme pidevalt sellele, mida me peame tegema. Palju vähem mõtleme sellele, mida parajasti teeme. Nii elabki inimene pidevalt “endast väljas” ega saagi hästi aru, kas ta on ka õnnelik või mitte."

"Õnnelik olemiseks on vaja aega. Ilmselt me tunnemegi end sellepärast kõige õnnelikumana hetkedel, mil meeled on vallanud mõni suur tunne ega oska enam selgelt mõelda. Näiteks armunud olles – kohustused on peast pühitud ja mõtted viibivad ainult ühel teatud isikul. Võib-olla polegi õnnelik olemise põhjus nii väga see armumise objekt ise, vaid fakt, et miski suudab tekitada hetki, mil me ei mõtle töö ja murede peale, vaid lihtsalt oleme ja naudime."

Kairi Prints: "Laisqús Condiites"

Kohustusliku ajateenistuse lühendamise mõttekusest

Reformierakond on tekitanud diskussiooni kohustusliku ajateenistuse pikkuse üle.

Kuigi ma ise pole sõjaväeteenistusega kokku puutunud, meeldivad mulle Mart Parve mõtted: "Kahekiiruseline ajateenistus".

Gorgo kingitus

Peter Shaffer "Gorgo kingitus"

Lavastaja: Peeter Raudsepp

Vanemuine

Noormees, kes pole kunagi oma kuulsat ise näinud, otsustab peale tolle surma tast raamatu kirjutada. Vestlustest lesega tuleb aga välja palju üllatavat...

Kas geniaalsed ja andekad on tihti ka veidi hullumeelsed? Kust jookseb piir? Kui oluline on tegelikult muusa olemasolu ühe kirjaniku jaoks? Kui palju on inimene tegelikult võimeline muutuma?

Vana-Kreeka mütoloogia sugemetega etendus, kus neid vahepalu aitab kindlasti paremini mõista Kreeka ajaloo ja kultuuri tundmine. Nagu viimasel ajal tavaks, oli esimene vaatus nõrk. Mida aeg edasi, seda paremini etendus käima läks ja lõpp oli juba tõsiselt võimas. Väga hea roll Külliki Saldrelt. Martin Veinmann see eest oli veenev vaid allakäinud joomarina. Kirglikkus ja armusära ei tulnud ta mängus just eriti loomulikuna välja.

Jaan Tooming: "Vanemuise «Gorgo kingitus» näitab, et maailm on alla käinud"

Pille-Riin Purje: "Mis oleks üllam: kättemaks või andestus?"

Raimu Hanson: "Lavastaja peab väga tähtsaks kirge"

Mis kasu on meile olnud Skype’ist?

Toivo Tänavsuu: "Mis kasu on meile olnud Skype’ist?"