Skype'i triatlon

Tehtud.
Taas üks asi, mida varem proovinud pole - triatlon.

Hästi suur aitäh Triinile ja teistele korraldajatele ning kaasvõitlejatele. Väga lahe üritus oli.

Tulemuseks neljas koht. Kui ma veel ujuma ka kunagi õpin, siis võin isegi kõrgemate kohtade nimel võistelda. Kuigi kaks esimest olid ikka klass omaette. :)

Poleks arvanud, et ujumast rattasse minnes hapnikukraanid nii kinni keeratakse. Alustuseks muidugi kohe ka tõus. Siiski õnnestus enam-vähem taastuda ja kuna ujumise olin lõpetanud tugevalt tagumises pooles, tuli teha kõva tempot, et ette poole trügida. Peale nelja kilomeetrit metsast välja asfaldile saades olin tõusnud juba umbes kümnendaks, kuid ka üpris palju energiat raisanud. Õnneks jäi mulle kohe ette Ahti.

Luureandmed ütlesid, et asfaldil ei suuda keegi isegi Ahti tuules püsida, rääkimata siis kõrval sõitmisest. Siiski otsustasin üritada ja võtsin kümne meetrise vahe kohe kinni. See mu päästiski, sest Ahti tuules oli ikka väga kerge sõita ja taastumine tuli kasuks. Veidi enne esimese ringi lõppu tundsin, et jõuvarusid veel on ja läksin oma teed.

Esimese rattaringi lõpuks olin tõusnud viiendaks. Kuid ei ees ega taga ei paistnud enam kedagi. Siiski ühel pikemal sirgel nägin üht punast särki ees virvendamas ja asfaldi alguses püüdsin Toivo ka kinni. Veidi tuules puhanud, proovisin ise tempot tegema minna. Kuid suht edutult. Püüdsime Toivoga korda mööda vedada, et liidritele vähegi lähemale saada.

Jooksu algus oli raske. Kuid tundus, et Toivol oli veelgi raskem. Läksin ette ja proovisin eest ära minna, kuid erilise eduta. Jalad kiskusid vägisi krampi. Otsustasin igaks juhuks veidi vaiksemalt võtta. Õnneks läks Toivo must taas mööda ja aitas tempot hoida. Paar hetke olid küll sellised, et oleks ta natukenegi kiirendanud, oleksin ma kohe ka maha jäänud.

Kuskil kahe kolmandiku peal sai selgeks, et kolmandat meest me enam ei püüa ja ka tagant ei paistnud kedagi lähenevat. Jäi vaid meie kahe vaheline võitlus. Toivo ees, mina taga passimas ja lootmas lõpuspurdile. Kakssada meetrit enne lõppu võttiski Toivo ühte küngast veidi vaiksemalt ja otsustasin rünnata. Korraks sain ka väikese vahe sisse, kuid Toivo polnud alla andnud. Siiski õnnestus mul lõpuaeg fikseerida hetk enne teda.

Kokkuvõttes siis väga kõva neljas koht. Järgmine aasta luban, et teen ka veidi trenni. Kord nädalas võiks ikka ujuma jõuda. Igal juhul esimene maitse triatlonist suus ja teadmine, et see on veel raskem, kui ma arvasin. :D

Ratta kimamise tulemuseks oli parim aeg ja väike karikas. Minu esimene individuaalne karikas. :)