Täpne kirjeldus

"Sinu vanune naine" - see ei ole ei kompliment ega solvang.
See on lihtsalt täpne kirjeldus.

Jack Nicholson "Something's Gotta Give"

Kartimas

Ükspäev sai sõpradega veidi kartidega sõitmas käidud Kristel pidas oma auto liikusid. Tubli kogus adrenaliini sai sisse pumbatud ja käed sügelevad endiselt, et saaks veel sõitma.

Üllatav aga oli see, et oma kiireima ringi kahe sessiooni peale sõitsin ma kohe alguses, kui veel rehvidki soojad polnud. Kui rada hakkas tuttavaks saama ja enda arust suutsin kurve juba hoopis ideaalsemalt läbida, oli kiirus kuhugi kadunud. Võib-olla üritasin üle ja külglibisemise vältimiseks pidurdasin liiga palju maha. Aga spinne oli ka päris lahe teha. :)

Eksituste komöödia

William Shakespeare "Eksituste komöödia"
Lavastaja: Stephen Harper
Linnateater ja lavakunstikool

Vana hea klassika lavakustikooli tudengite esituses. On nalja ja lusti ning palju mängurõõmu, kuid ei midagi enamat.

Kristi Eberhart: "Noorte näitlejahakatiste "Eksituste komöödia" - tubli koolitöö, ei enamat"

Estonian Air'i küsitlus

Estonian Air saatis mulle kliendirahulolu küsitluse. Oi ma sain ennast välja elada. Kohe hea tunne oli pärast. Keskmiseks hindeks said nad vaata et isegi kahe kümne punkti skaalas. Suhteliselt iroonilisena kõlasid küsimused, kas te olete rahul EA hilinemistega, usaldusväärsusega ja Check-In sabadega. Ma arvan, et nendele küsimustele oskavad kõik EA töötajad vastata ka ilma küsimustikuta.

Ja ma ei saa aru, kuidas lastakse ankeete koostama inimesed, kellel pole õrna aimugi, kuidas seda tehakse. Kõikidele küsimustele paluti vastust 10 palli skaalal. Tahaks, et mulle defineeritaks, mis vahe on hinnetel kuus ja seitse pardateenindajate viisakuse hindamisel. Üks naeratus rohkem? Või on see selline pöördvõrdeline skaala joodud õlledega, et mitu õlut on vaja enne ära juua, et pardateenindus tunduks viisakana või et taaskordne hilinemine ei tunduksgi hilinemisena? Selliste küsimuste puhul saab ka lasteaialaps aru, et piisab kolmest võimalikust vastusevarjandist - olen rahul, olen enam-vähem rahul, ei ole rahul. Kõik. Punkt. Häda korral võib muidugi pingutada ka viis vastust välja. Aga kümme...

Käes

Nüüd on see siis käes - igahommikune autoklaaside kraapimine. Puhh.
Kütteperioodiga peaks ka vist alustama... :)

Ajavahe

Kuigi Inglismaaga on meil ajavahe vaid kaks tundi, on sellega harjumine siiski keeruline. Sinna minnes alustasin koheselt paari peoga ja tänu sellele sain ajavahe probleemist pea koheselt lahti. Nüüd tagasi maabudes on aga asi keerulisem. Kell on üks läbi aga und ei ole mitte kuskil. Huvitav kuidas ma küll esmaspäeval normaalsel ajal tööle jõuan...

Pakistani pommiplahvatus

Täna õhtul hotelli jõudes ja teleka lahti keerates näidati seal igal pool vaid Pakistani pommiplahvatusega seotud sündmusi. Kuna ma koheselt ei saanud aru mis ja kus, võtsin lahti eesti uudisteportaalid. Mu hämmastus oli suur, kui avastasin, et enamus portaalidest pole seda uudist kajastanud. Kas vähemalt 89 hukkunuga terroriakt on tõesti liiga väike sündmus, et sellest kirjutada? Või pole eesti keelsetel meediumitel lubatud peale kella üheksat õhtul uudiseid edastada?

Vaid etv24'st leidsin juhtunu kohta eesti keelset infot.
Tundub, et tuleb vahetada oma peamist uudiste saamise kanalit...

10'000'000

Kui ma veel Ektaco's töötasin ja Eesti Posti infosüsteemi tegin, tundus igati vägev vaadata, kuidas minu loodud tarkvara kasutasid üle Eesti samaaegselt sajad postkontorid.

Eile oli esmakordselt Skype'is korraga online 10 miljonit inimest. Uhhh. Arendada tarkvara, mida kasutavad samaaegselt miljonid inimesed, on ikka midagi hoomamatut. Täiesti hindamatu kogemus.

Pulkadega söömine

Ma olen senini vältinud pulkadega söömist. See on ikka suhteliselt müstiline, kuidas on võimalik nii väikese haardepinnaga asjadega kõike süüa.

Täna aga proovisin kõige kiuste oma eine vaid pulkadega lõpetada. Ja mu üllatuseks see täitsa õnnestus. Isegi riisi on võimalik pulkadega suhu saada. Natuke harjutamist see siiski vajab. Ja kokkuvõttes see isegi ei võtnud liigselt aega - tuleb vaid kogu aeg pulki suu ja taldriku vahel liigutada ja mäluda.

Wembley

Wembley jalgpalli staadion on võimas. Ma pole varem nii suurel staadionil käinud. Seni suurimad staadionid, kus olen olnud, on Elland Road Leedsis (40'000) ja Nya Ullevi Göteborgis (43'000). Nüüd siis rohkem kui kaks korda suurem Wembley - 90'000. Samas on Wembley ehitatud niivõrd kompaktselt, et esmapilgul ei tundugi nii suur.

Aga võimas on, kui kogu see staadion korraga laulma hakkab.
Ja koos kahetuhande eesti fänniga Eesti hümni lauda oli ikka vägev ülev tunne...

Väikesed asjad

Igati südantsoojendav on juba hommikul teada saada, et su lennuk hilineb väljumisega.

Ei pea vist mainimagi, et Estonian Air.

London

Londonit ma millegi pärast kardan. Kuidagi tekitab sinna minek alati veidi kõhedust. Londonis on kõik eht inglaslikkult ebaloogiline. Kuigi inglise keelega saan hakkama, tundub London ikkagi kuidagi suur ja hoomamatu.

Selle eest näiteks Berliin on alati olnud hästi kodune ja tore. Sinna läheks hea meelega alati tagasi.

Rogain

Selle sügisene rogain toimus Jägala-Joa kandis. Võistluskaaslaseks see kord Eret. Suht vaevarikas oli see mööda metsi laaberdamine. Peamiselt see tõttu, et reedel enne võistlust jäin 13:32 haigeks. Umbes täpselt kella pealt see toimuski. Aevastasime järgemööda koos ühe töökaaslasega ja avastasime, et enesetunne pole enam mitte kiita.

Aga ega see veel ei takistanud metsa ronimast. Alguses polnudki väga hull. Sai ikka peaasjalikult joostud. Kui just nõgeseväljad või kibuvitsad parasjagu ei takistanud. Aga teise tunni lõpuks oli laip. Kogu jõud oli kadunud ja kuskilt ei paistnud teda tagasi ka tulevat. Siiski rühkisime kiirkõnnil edasi. Ja üle keskmise edukalt - kokkuvõttes peaaegu tavapärased 80 punkti ja esimese kolmandku lõpus nii üldkokkuvõttes kui ka segavõistkondade seas.

Hästi lahedad seltskonnad liikusid metsas ringi. Nii mõnigi palus korraks seisma jääda, et pilti teha. Eks me siis katsusime head nägu teha. :p
Mõned süüdistused:
http://www.rogaine-spb.narod.ru/articles/taok2007/25b.jpg
http://nagi.ee/photos/RainRainRain/2522911/in-set/44603/

Pea pool maad läbisime koos ühe mu töökaaslase ja tema neljase meestevõistkonnaga. Kord meie veidi ees, siis jälle nemad, pidevalt üks-teist ergutades. Kuskilt õnnestus neil aga kaks punkti rohkem saada. Dääm.

Saunanaiste kommentaare ka: kuskile kõrvale oli planeeritud põdrajaht. Kuid kuna metsa alla oli lahti lastud terve kari rogainijaid jäid see kord põdrad laskmata. See eest olla metsavahel nähtud karu. Mina ise piirdusin vaid ühe põdra silmamisega. Eeldusel, et see ei olnud karu.

Enne starti ja peale finišit üritas keegi teha oma doktoritööd ja palus täita ankeeti. Küsimused stiilis, kas närveerid enne võistlust ja mis motiveerib veel peale kuuendat tundi edasi liikuma jne. Eks siis lõõbitigi, et kõige rohkem motiveerib ikka üks kena tagumik, mis ees sibab. Ega sellest saa siis maha jääda. Mul oli see motiveeriv tagumik olemas. :p

Liikluskindlustus

Viimaste aegade liikluskaose tõttu on kindlustusseltsid sunnitud tõstma kohustusliku liikluskindlustuse makseid.
Mis mind aga hämmastama paneb on see, miks on väike Eesti jagatud erinevateks piirkondadeks ja vastavalt sellele peavad Harjumaa elanikud maksma suurema koefitsiendi järgi.

Jälgisin üks päev linnas sõites vastu tulevaid autosid - üle poole polnud Harjumaa numbrimärgiga. Ja ei usu mina mitte, et kõik need autod olid vaid juhuslikult korra aastas Tallinnasse eksinud.

Ma eeldan, et Harjumaa elanikele on liikluskindlustus selle pärast kallim, et Tallinna liiklus on suurema riskiga. Samas on Eesti ikkagi nii väike, et suvaline auto satub nii ehk naa aeg-ajalt Tallinnasse. Lisaks on see süsteem kaasa toonud selle, et kõik kirjutavad oma auto lihtsalt kuskile lehma-lellepoja juurde. Mis tähendab, et paljud Tallinnas sõitjad maksavad lihtsalt vähem, aga liiklevad ikkagi suurema riskiga piirkonnas. What gives?

Lihtne lahendus liikluskindlustusseltsidele oleks ära kaotada soodustus väljaspool Harjumaad elajatele. Elukoha järgi ju ei tohiks diskrimineerida.

Hullud laadapäevad

Huvitav, kust normaalsed inimesed peaks samal ajal oma piima kätte saama?

Rebane

Keset linna.
Lihtsalt vaikselt üle tee hiilimas.
Fotokas, kus sa olid?

xDream

xDream'i hooaeg ka salapäraselt läbi saanud. See aasta taas veidi edukamalt, kui eelmine - kokkuvõttes 30. koht. Hooaja esimene pool oli küll veidi parem, kui teine.

Veidi rutiinseks on kogu see xDream muutunud. Keila-Joa etapist jäigi kirjutamata, sest minu jaoks ei olnud seal midagi uut. Ainus põnev asi oli meie Skype'i võistkondade vaheline võistlus. Alguses saime teistel eest ära, kuid lõpus hakkasime väsima ja peale paari minu vale valikut, said teised meid kätte ja möödagi. Selleks hetkeks olime suhteliselt kustunud ja ma ei näinud kuidagi, kuidas suudaksime teistel kannul püsida. Eelviimasesse punkti jõudsimegi kolmandatena. Siis aga parim jooksumeeskond eksis rajavalikuga ja viimasesse punkti jõudsime teise Skype'i võistkonna kannul. Punkt oli peidetud järsaku keskele. Kuna punkti polnud ülevalt näha siis nii mõnigi võistkond tammus seal üleval nõutult. Mina aga otsustasin kiirelt järsakust alla hüpata ja veidikese turnimise järel sain ka punkti kätte. Esimesena Skype'i võistkondadest. Nüüd läks ilgeks lidumiseks, et viimase 500 meetri peal keegi meist enam mööda ei saaks. Lõpuks lõpetaski kolm Skype'i võistkonda ühe minuti sees. Päris põnev oli ja üllatav, et me sealt ikkagi võitjatena väljusime.

Viimane etapp oli Põlva lähedal Moostes. Märdi asemel oli meil see kord täiendus Rootsimaalt - Linus. Algus läkski päris hästi ja kanuus tegime väga kõva tööd. Linus on pikalt orienteerumisega tegelenud nii et jooksus võttis ta juhtimise enda kätte. Me Erkiga vaatasime, et kuidagi kannul püsisime. Aga hea lihtne oli joosta, kui ei pidanud ise väga kaarti lugema. Jooksu lõpus tegime ikkagi paar viga raja valikuga ja teised Skype'i võistkonnad said meile järele. Viimane ratta osa läks lisaks väga vaevaliselt. Linus oli ilmselgelt väsinud ja ka mina ei suutnud enam kaardilugemist üle võtta. Nii tegime paar päris suurt viga. Finishis siiski Skype'i võistkondadest teisena ja napilt ka enne WetReam'i.

Mooste etapp oli taas ka veidi põnevam. Ilus sügismaastik pakkus palju teevalikuid ja ilm oli suurepärane. Lisaülesanneteks sai ronida köiel üle jõe ja puu otsa, traktori kumme veeretatud ja kõige lahedama asjana mööda Mooste mõisa ruume ronitud ja lõpuks finishisse mööda köit laskutud.

Eks paista, mis järgmisest aastast saab. Praegu on küll väike tüdimus, aga mingit sporti peab ju tegema. Ja see on motivaatoriks, et ennast natukenegi vormis hoida. :)