Aasta siis oli 2009...

Oli põnev aasta. Palju positiivset, natuke ka negatiivset, kuid nagu ikka kaaluvad head asjad halvad üles.

Mis oli uut:
* Esimest korda sain väljaspoole Euroopat ja kohe kaks korda - Kanada idarannik ja San Francisco
* Käisin esimesel suuremal konverentsil (Business Of Software)
* Läbisin kaks mitte liiga pikka suusamaratoni
* Nägin omaenda silmadega NBA korvpalli
* Esimest korda mäel lauatamas
* Palju uusi inimesi, kogemusi, teadmisi...

Uuel aastal võiks nagu ikka proovida taas midagi, mida varem pole teinud. Näiteks langevarjuhüpet. Reisisihtkohtade osas oleks äge jõuda ka Aafrikasse või Aasiasse. Impossible is nothing.

Spordipalavik

Jõulude ja aastavahetuse vaheline aeg on alati hea rahulik spordiga tegelemiseks ja enda talvehooajaks vormi viimiseks. Mu viimaste päevade sportlik tegevus:

Esmaspäev: Kossuliiga aasta viimane mäng (kahjuks kaotasime)
Teisipäev: jooks 7 km (7:11 min/km)
Kolmapäev: suusatamine 10 km (4:49 min/km)
Neljapäev: suusatamine 8 km (5:55 min/km)
Reede: jooks 11 km (6:20 min/km)
Laupäev: suusatamine 13 km (5:14 min/km)
Pühapäev: suusatamine 19 km (6:32 min/km)
Esmaspäev: puhkepäev
Teisipäev: jooks 7 km (5:47 min/km)
Kolmapäev: suusatamine 7 km (6:02 min/km)
Neljapäev: suusatamine 12 km (5:31 min/km)
Reede: puhkepäev
Laupäev: suusatamine 18 km (5:29 min/km)

Teatriaasta kokkuvõte 2009

Nähtud etendusi suutsin kokku lugeda 25.
Enim meeldinud etendused: Pea vahetus (No99), Kes kardab Virginia Woolfi? (No99), Kuidas seletada pilte surnud jänesele (No99).
Parim naisroll: Ita Ever (Hiilgav!)
Parim meesroll: Priit Võigemast (Pea vahetus)

Mis jäi meelde: No99 ruulis see aasta. Mitte, et teised oleksid olnud kehvemad, kuid kuidagi jäid enim meelde ikkagi No99 etendused. Mis sest, et paljuski külalisnäitlejate tõttu (Priit Võigemast, Märt Avandi, Hendrik Toompere Jr). Samas oli ka Linnateatris taas palju põnevat (Arbuusisuhkrus, Minu tädi, Meie, kangelased). Mulle meeldib psühholoogiline teater. Meeldivad sõnumid, keerukad mõttelennud, meeldib mängulisus.

Kui eelmine aasta arvasin, et keskendun see aasta veidi rohkem ka väiksemate ja provintsiteatrite etendustele, siis tegelikkuses jäid peamisteks ikkagi Tallinna neli suuremat teatrit: Draamateater, Linnateater, No99 ja VAT teater. Võib-olla siis järgmine aasta jõuan rohkem ka mujalegi. Eriti kuna masu tõttu uusi etendusi väga palju välja tooma ei kiputa.

Parimat naisrolli oli veidi raske välja tuua. Eriti säravalt jäigi meelde vaid Ita Ever. Mees näitlejatest oli minu meelest suurepärane aasta taas ka Hendrik Toompere Jr'il.

Kes kardab Virginia Woolfi?

Edward Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?"
Lavastajad: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper
No99

Vana abielupaar, kellele tulevad külla noor mees ja noor naine. Algab psühholoogiline mäng, kus võitjaid ei ole. Mis on tõde, mis on vale? Tüdimus, vihkamine, üksindus, pettumine, lojaalsus, kirg, usk, armastus - emotsioonid seinast seina. Käib võitlus elu ja surma peale. Kas inimese soov olla õnnelik on piisav selleks, et suuta elada õnnelikku elu?

Psühholoogilise teatri tippteos, kus dialoogil on suur roll. Kolm tundi tihedat teksti jälgida on raske, aga nauditav.

Taaskord suurepärane osatäitmine Hendrik Toompere jr ja esimene roll, kus Marika Vaarik mind ei häiri - ekstsentrilise Martha roll talle täitsa sobib. Ka Mirtel Pohla suudab väga nauditavalt mängida veidi liiga palju joonud neiut.

Kindlasti üks selle aasta parimaid etendusi.

Madis Kolk: "Rebitud siltidega pudelimängud"
Kristi Eberhart: "Ühel neetud purjus ööl"

Pikk pink

"Pikk pink"
Lavakunstikooli 24. lend
Mängukoht: Hobuveski

Viiest lühietendusest koosnev popurrii lavaka viimase kursuse näitlejate poolt. Alustatakse tõsisemalt Tsehhoviga ning minnakse aina lõbusamaks ja ülemeelikumaks. Tuleb tunnistada, et noortele sobib rohkem mängulisus ja improvisatsioon. Tõsisemaid asju jõuavad nad hiljem ka teha.

Lauri Kaldoja sai Panso preemia.

Janar Ala: "Lavakate "Pika pingi" viis lugu, üksteisest sõltumata"